LILLEKIRJALINE

Siis, kui esimesed võililled õitsesid ja puud alles hakkasid lehte minema, siis sai valmis lillekirjaline haapsalu sall.
Muster "Lillekiri" haapsalu salliraamatust, lk. 169.
Et lillemotiivi paremini esile tõsta, kudusin mustrikordade vahele mõned mustrita read.

PÖÖRIPÄEV



Siiani ei saa lahti tundest, et need sõrmikud peavad kandma nime "Pööripäev".
Pööripäevased vast sellepärast, et kudumine kulges jaanide aegu ning suvisel pööripäeval valmis nad said.
Ja kui veab, ehk leiavad sõrmikud endale omaniku, kes soovib just talvisel pööripäeval endale need kätte tõmmata.

EI SEE EGA TEINE



Tundub uskumatu, aga tõsi see on, et mõned kliendid suudavad oma kindla soovi raamidest väljapoole vaadata, usalda tegija vaistu ning tajuda oma meeltes sootuks teistsugust lõpptulemust.

Ühele hea huumorimeelega asjalikule prouale hakkas silma, et siin, Pulloveri Poes, alatihti on kellelgi vardad käes ning usin kudumine muudkui käib. Kuna küsija suu pihta ei lööda, ei peljanud ta oma sooviga lagedale tulla: valge ja õhuline pontšo, mida hea suveõhtutel kleidi peale visata. Proual olemasolev valge pontšo oli igati lemmik, ainult et villane ja talvine. Õlarätti või salli ei soovitud mitte.

Võib-olla ma eksin, kuid minu meelest seostub pontšo külmrõskete varakevadiste ja hilissügiseste ilmadega ning suvesoojusesse antud riideese ei passi.
Pakkusin välja oma nägemuse, mis oleks nagu pontšo, aga ei ole ka; mis oleks nagu sall, aga ei ole ka. Ei see, ega teine. Mis ta siis tegelikult on, sellele ei osanudki õiget nime anda. Lubasin, et suvine ja õhuline ning linane ja valge saab see kindlasti olema ning mittemeeldimise korral ei ole kohustust eset endale soetada.

Saigi suvine ja õhuline ja iselaadne, mis sobis selga õblukesele modellile (tütrele) kui ka veidi suuremale prouale (tellijale).









Aga... mis ta siis on???
Nime pakkumised on teretulnud