SALLID JA SILLAD

Kummaline, aga minu esimesel „triibulisel“ on mingi äraseletamatu lummus, mis mind ikka ja jälle oma embusesse võtab. Selle hea tunde ajel, aasta hiljem, kudusin taaskord Helga Rüütli loodud triibud salli sisse.










Teisele järgnes koheselt kolmas. Seda mitte tahtlikult, vaid olude sunnil. Järgmist salli plaanisin kududa „Õlelille“ kirjalist, kuid paari kootud mustrikorra järel harutasin kõik tehtu üles. Antud mustrikiri peitis end tumeda lõnga sisse nii ära, et kaunite õite asemel tekkisid nn. tühised augud.
Ja kuna otsekohe uut mustrit mul kusagilt võtta ei olnud ning päev raisku ei läheks, laskusin jälle oma heasse lummusesse...









Juhtus nii, et ühesugused sallid said ka ühesugustel objektidel – sildadel - pildile püütud.



Järuska sild: Rannapungerja jõel puitsõrestikuga teadaolevalt ainus katusega sild Eestis.
See on 26,4 meetrit pikk ja 6,7 meetrit kõrge ning 4,7-meetrisest laiusest piisab ka autodele. Sillal on avatud 15 tahvlist koosnev näitus „puitsillad“, mis käsitleb eesti vabariigi aegseid puitsildu.
Kui Peipsi kanti sattute, sõitke tasa üle silla, üle katusega silla. Ja kui ei sattu, siis siin kena
video vaatamiseks.



Tartu Ülikooli botaanikaaia tiigil olev sild. Valge, ilus, romantiline. Sild, kus iga aia külastaja, jalutaja, piduline, pulmaline või ka käsitööline oma ihaldatud pildi teeb.
Mingem ikka botaanikaaeda jalutama, hurmavaid lõhnu ahmina, silmailu nautima, hingerahu leidma ja valgele sillale pilti tegema.

TÜTARDELE

Üksik roosakirju ja veel üksikum beebiroosa, vähekootud kollane ja poolik mahetoonides lõngatokk, kõik need said sokkidesse ära kootud.
Siiski, igast tokist jäi mõne sokitriibu jagu alles.
Igatahes, jaanipäevakülma puhul, tütred, sokid jalga!

PIIBELEHEKIRJALINE

Haapsalu salle olen kudunud mitmeid ja kõik on nad olnud erinevate mustritega. Kõigile tuntud piibelehe mustrit pole mul siiani tahmist olnud varrastele luua. Võib-olla sellepärast, et oma populaarsuse poolest on see alati „ülikootav“ olnud või siis sellepärast, et see mind eriti ei kõnetanud või hoopis sellepärast, et on palju hulga põnevamaid mustreid.

Nüüd, just piibelehtede õitsemise ajal, tekkis soov piibelehekirja järele. Salli kududes hakkas muster aina enam meeldima ning lõpptulemus oli igati kena.

Pööratud piibelehekiri (Siiri Reimann, Aime Edasi „Haapsalu sallid“ lk. 59)
Suurus 180 x 70 cm
Lõng „Hea“ 30/2
Varras 2,75

Pildid nii toas, kui väljas.
Lahkudes jätsin kivile (Vinso rändrahn, Sannakivi) mündi...

TÜTARDELE

Läinud aasta viimasas postituses näitasin tallevillasest lõngast kootud kardigani. Ühtlasi mainisis, et sellest samast lõngast saavad ka tütred omale kampsunid. Nii see ka läks. Sama tegumood kiideti heaks ning soojad kodukootud kampsikud valmisid vaevata.

Kuigi antud kudumine on juba minevikuhõngulise maiguga (tume valmis jaanuaris ja hele oli veebruari alguseks valmis), tõstan selle teema siiski päevakorda. Nimelt, värskelt kudusoojade kampsunite pildid jäid tookord tegemata ja blogisse panemata. Otse varrastelt ja kohemaid sai kampsunid tütardele Tallinnasse saadetud.
Aga, nagu öeldakse, igal asjal oma aeg. Nii ka nüüd, oligi hetk, mil kõik koos, nii tütred kui kampsunid, kohtusid. Ja pildidki said tehtud.
Palun, siin need on:

TUTTMÜTSID

Isakarule ja iseendale.
Et külmakraadid ja talvetuuled liiga ei teeks, on mõlemad kootud topelt lõngaga.
Mõlemad "tviidised" - lõngadeks sinine Rowan felted tweed ja beež Rowan fine tweed.
Mõlemad tutitatud. Ei saa salata, et minu mütsi tšintšiljatutt on kordades edevam kui Isakaru lõngatutt.

TALVISED TEGEMISED

Hea on, kui talvised tegemised enne suurt suve ette näidatud saab.
Kimpus ja jännis olen oma blogipostitustega. Muidugi, alati leidub sellisele olukorrale mustmiljon vabandust. Mõtetu on praegu pehmendav-vabandavaid punkte üles loetleda, hoopis mõistlikum on oma talvised tegemised riburada lagedale tuua.


Väikese mustritriibuga maavillased kindad. Paksud ja soojad, sest ka punane osa on kootud nii nagu mustritki, lõngavahetusega.






Pärliga südamekindad pisikesele tüdrukutirtsule. Pehmed ja siidised, kootud Hjertegarn Alpaca Silk ja Rowan Kidsilk Haze lõngadest.






Suur õlarätt. Kuigi üleni auguline, ikkagi pehme ja soe. Lõngadeks Drops Alpaca ja Rowan Kidsilk Haze.

LUMIVALGE

Jutuks niipalju, et muster nimega "Aasa kiri" ja pärit raamatust "Aasa sallid".
Lõng pärit Jaapanist ja saadud Reesi käest.
Suuremat sorti sall, mõõtudega 185 x 75 cm.

KEVADETERVITUS

Justkui vitamiinipomm, sobivad need sokid meie vastalanud lumerohkesse kevadesse. Mis siis, et ühe soki värvigamma on veidi lahjem kui teisel (tokisisene lõngakatkestus ja oranž oligi vahelt kadunud), sooja annavad nad ühtemoodi. Ega üldmuljelgi viga ole. Särtsakas apelsinioranž ja päikeseline sidrunikollane annavad sokipaarile igati apetiitse väljanägemise.

KIHNU KINDAD

Ometigi üks Kihnu kinnaste kiri, kus varrdal silmuseid alla 20! Muster pärit raamatust „Eesti kindakirjad ja sokikirjad“ (autoriteks Elo Lutsepp, Irina Tammis).
Tean, tean – kõik on võimalik. Ka 20 ja rohkemgi silmust vardal kootakse igati normaalse suurusega kindaid.
Minu paraja kindasuuruse hetkeseis on selline: 16 silmust vardal, vardad 1,75 mm, 8/2 maavillane lõng.

NAISTEPÄEVAKS

Oma superilusa värvitooni poolest on see sall justkui naistepäevaks loodud. Miskipärast punased nelgid tulevad ka selle päevaga meelde. Nostalgia, mis muud.

Kõigest üks tokk (25g) Rowan kidsilk haze lõnga ja igati korralike mõõtmetega sall (198 x 23 cm) on olemas.