EESTI RIIK, VAIM JA MINU INIMESED!!!

Meie väikesel riigil on sünnipäev. Ilus number - 91.
Kuigi aegajalt kaalun omas mõttes, kas meil on õigus rääkida meist, kui pikaajalisest riigist, sest kui liita ja lahutada, siis ei tule neid aastaid sugugi nii palju. Saan nii umbes mõnikümmend aastat, mis põhjendaks meie riigipeade varsaaru ja tormakust. Noore riigi kasvu- ja arenemisraskused.

Tänasel Iseseisvuspäeva kontserdil kuulates meie vallavanema sõnavõttu, kes muuhulgas rääkis ka inimeste paremate ja uhkemate asjade omandamise tahtest, saabus minuni selguse hetk.
Just seda majanduskriisi meil ongi vaja. Me tarbime ülearu ja ostame kokku ikka ilusamaid ja toredamaid asju, ilma et me endile aru annaksime, kas meil neid üldse vaja on. Ikka uhkemate hobujõududega auto ja suurem maja, ikka kaugem turismireis ja kallimad hilbud. Muidugi toob kaasa meie majandusseis kaasa tööpuuduse ja majanduse languse.
Kuid rasked ajad liidavad inimesi ja ehk jõuab meieni päriselt märkamiseaeg.
Riik- need on inimesed meie ümber ja meie sees, meie väärtused ja alalhoid.

Meie praeguseks elumotoks võiks olla Chalice "Minu inimesed"

Chalice Minu inimesed


Meie koolis, mis on muuhulgas kuulutatud Eesti kaunimaks kooliks (oma isamaalise kasvatuse poolest) toimus Isamaanädal.
Degusteerisime rahvustoite, olid mitmed näitused, pidulik aktus, Eesti teemaline mälumäng ja direktori vastuvõtt.

Märjas ajalehes sütel küpsetatud heeringas. Nämma, järgi jäid vaid luud.



Vanade mänguasjade näitus.



Rahvariiete esitlus. Minul seljas Türi rahvariided, mis said keskkooli lõpupeoks ise tehtud.



Eesti mälumängu auhinnad. Käbedalt eelmisel õhtul valmis õmmeldud ja maiustustega täidetud.



Kõigile eestlaseks olemise kindlust ja tahet!