TIKKIMISE PÄEV

Elu on olnud kiire: täis riigitööd ja mitmeid erinevaid käsitöökursusi:
Kangakudumine- seal esineb mul tihti loominguline kriis ja tunne et tuumafüüsika on ka arusaadavam,
fimo kursus- pea uusi mõtteid täis ja tahaks aga edasi katsetada aga materjal on otsa korral,
arhailine tikand- vat selle ümber käivad mu mõtted ja otsingud kogu aeg,
setu pitsi kursus- läheb kohe teisp. lahti.

Täna hommikul, kui arvasin, et saan rahulikult põõnata, hakkas üks 6.aastane piniseja mu kõrva ääres nõudma, et tema tahab tikkida, tema tahab tikkida ja kohe jne..
Ma unise peaga pidin veel kuulama meie tänast päevakorraldust, et enne teeme fimot, siis tikime ja siis pannkoogid ja siis jälle tikime.
oh, emade rõõmud. no päeva lõpuks sai ka väike piiga oma tikkimise soovi rahuldatud: tulp koos varrega ja rahu majas.

Aga minul valmis oma hirm kallile ja väga vingele Norrast ostetud kudumis-heegeldamis raamatule kott- tikitud arhailiselt tänapäeva variandis ja vahenditega.

Kuna paljud mu tuttavad tahavad seda raamatud ikka ja jälle vaadata ja laenutada, siis pidin mõtlema raamatu heaolule.!!!







Raamatust endast ka mõned pildid.
Palju säravaid ideid ja julgeid värvilahendusi.

LEPATRIINUD, HIIRED JA MESILASED...

said ära pildistatud ja Norra poole teele saadetud.

Lisaks veel kallile mehekesele hunnik eesti šokolaadi, kommi ja halvaad ning ämma poolt villased sokid.

Õhtuti ei saa ju täiesti süüdimatult ja vabalt tugitoolis telekat vahtida, ikka peavad käed tegutsema.
Hetkel on sellest 18 seebi torkimisest ja siis märjalt viltimisest tõesti kopp ees.

õnneks käisin ühel arhailise tikandi kursusel ja nüüd taas mõtted lendavad ja torkimine läheb edasi.

Viimased sügisesed lepakad ja mesimummid.



Hiirekesed:







kes ütles, et seep ei lähe silma- sellised suured 200 g seebid:

SENIILSUS RUUDUS!!!

Sel ajal kui teised isetegijad drexi juures käsitöid meisterdasid, istusin mina maasikapeenras (laupäeval) ja kirusin kõrget umbrohtu ning vaevasin pead, et tegelikult pidin olema kuskil mujal.
kuna vihma meie hoovis sel päeval ei sadanud, siis lasin aga kätel käiia.
õhtul, kui väsinult tugitooli vajusin seebihiiri torkima, meenus et jah oli ju järvakate kokkusaamine.
no mis teha, õhtul kell 18 on vist hilja tulema hakata. kirusin oma ealisi iseärasusi, et kõik tuleb märkmikku üles kirjutada.
õnneks oli telekast palju vaadata ja käed said vabalt vilti torkida.

aga sel nädalal olin vägagi toimekas. lisaks koolitööle ja uue õppekava kokku panemisele, jõudsin isegi käsitöö asjandusi teha.
lubasin, et koju tööd ei tassi ja elan hoopis oma elu tööst vabal ajal.
sai siis viimased, pea, et kuivanud mustad tikrid ja muud marjad potti löödud ja lõnga värvitud.

selline oli värvi algaine:



esimene partii:


teine lõngaports:



viimasega ma päris rahul ei ole. peaks vist arooniatega üle värvima

aga ülejäänud läheb käiku. ilmselt valmivad sellest koos valge heidega randmesoojendajad.