Hubane kodu-jaanuar sai valmis.
Projekti alguses oli mul nii u 100 mõtet aga läks nagu alati....
Kõik sai alguse sellest, et meile saabus kaks koormat puidufirma tootmisjääke. Neid sisse tassides käis mul juba sortimine, et sellest saab teha seda ja sellest toda: pildiraamid, nukumööbel, vaasid jne ja no mõne võib ju ka ära põletada.
Tahtsin valmistada pisut antiigihõngulist pildiraami ja voilaaa, siin see nüüd ongi. kasutasin ära ka fimojääkidest tehtud kujundid, mis kunagi saidki tehtud selleks, et peegliraami või klaveritooli tuunida.
Nüüd pildiraami sünd:





Raamis ilutseb minu töökoht-ilus ja hubane mõisakool. Raam ja pilt sobivad kenasti kokku.



Ühel päeval mõtlesin, et sügisel sai hüatsindi sibulad potti pandud. Keldrist leidsin nad juba kasvamas.



Kevad pole enam kaugel, vähemalt selles potis.

Kodundus on lahe!.. niiviisi kommenteerivad alati tüdrukud, kui meil on söögitegemise tund.
Kuna sel aastal on 8.-9.klassidele lausa käsitöö ja kodunduse olümpiaad, siis tegimegi suupisteid. Hea oli kasutada värskeid teadmisi, mis saadud Kehtnas ühel Järvamaa käsitööõpetajate väljasõidul-koolitusel.

Tüdrukud olid nii õhinas, et õhtul jätkus ka filmivaatamisõhtu-öö, kus samal ajal ka kokati. Kuna olen ise samas klassis õppiva noore neiu ema-õpetaja ühes iskus, siis on vahetu kontakt ja tagasiside alati käepärast. Ja see on tore.

Homseks klassiõhtuks otsustasid piigad kõik söögid ise kokata. Ega ma neid keelama hakka ja luban kasutada meie õppekööki.
Ja nüüd need isuäratavad suupisted. Kolmele rühmale andsin kätte ühesugused täitematerjalid, kui väline kest oli erinev: esimesel rühmal tavaline leib-sai, teisel pärmi-lehttainas ja kolmandal tuli küpsetada õhukesed pannkoogid ja need ära täita.

Tulemused siin



Ja lähemalt...



Tunnen praegultki, kuidas kõht hakkab korisema...;)

On teada tõsiasi, et kassid armastavad igas võimalikus kohas istuda ja magada, siis avastasin, kuidas meie pere kõuts Bastet oli ennast mahutanud minu õmblusmasina peale.



Väljas on näha megasuur lumehang. Noh nüüd ma näen juba vähemalt puulatvasid, enne elasin nagu karu koopas. Niigi meie ehitusjärgus majal on hetkel vähe aknaid, siis selle talvega on need vähesedki lume all peidus.

SELLE AASTA TERVITUSED LÕPUKS KA MINU POOLT!

Kogu vaheaeg, millal võiks puhata ja end mõnusalt tunda, olen mina maadelnud köhaga. Kõik plaanid, mis olid vaheajal ära teha, jäid vaid plaanideks.

Ühed tibikindad ehk siis autojuhtimise kindad (et hea oleks süütevõtit kasutada) said lõpuks valmis.
Lausa briljantsõrmusega!!



Lõpetasin ära ka ühe kaelakee. Algselt heegeldasin 36 m kuldset paelakest ja seda omakorda heegeldades jäi alles 9,5 m. Lõpuks siis selline ta valmis saigi.





Köhin aga edasi!