Täna tõi mu ema mulle vahvad kindad. Palusin, et ta mulle sellised vahvad pool sõrmikud-labakud kooks. Sebisin talle käsitööpoest näidise. Väike lisa soov oli ka, et need võiks ikka viitsimise korral mustriga olla.

Ja voilaa, siin need on!!!



Imeilusad, mustriga, kootud ideaalse kvaliteediga.
Muideks mu ema saab märtsis 80 aastaseks. Ja oma nooruspäevil on kampsunite kudumisega perele raha teeninud. Ikka mustrite ja palmikutega.
Mis teeks ma ilma temata. Endal mul erilist viitsimist kahte kinnast kududa ei ole.

Terve jõuluvaheaja ma tikkisin.
Vahel tulevad head mõtted kas unes või vetsus.
Seekord tuli unes: magasin, öö oli vastu jõululaupäeva: Kuidas oleks Türi rahvariidevöö muster ristpistes tikituna. Terve hommiku käisin närviliselt ringi, et ma ära ei unustaks oma ideed. Lõuna ajal tegin mustri ruudulisele paberile ja hakkasin materjale otsima. No jute oli mu majast jalga lasknud. Kes aitaks!!?? No ema muidugi. Saatsin mehe jutet tooma.
Lõpuks kui olin tikkima asunud otsustasin piirduda sellise padjalaiusega, sest ega see siis ludinal lähe. Sellised pühad siis.
Sellest peaks tulema padi, millel üleval ääres on Türi vöökiri ja allapoole õmblen linasest triibustiku.
Tegin neid kaks, et nagu rahvusli kaasavara mõlemale tütrele.
Õmblustöö on veel tulemas.

Terekest ka sellel aastal!

Üks ammune mõtteke, mis kogu aeg kuklas kripeldas sai ühel nädalavahetusel teoks tehtud.

Savist näod ehk siis tootemehted.

Vaja läks:



Tööprotsess:



Lõpptulemus:



Erilised aga mulle meeldivad. Ja kraklee tuli esimese pintslitõmbega välja.

Täna algaval oksjonil on pakkumisel see suurepärane vahva, julge ehe!