Lõpuks jõudis kätte see aeg, mil meie ühisvaip riputati üles. Küll õpetajate tuppa aga asi seegi. Idee ja kavandi autor minu suurepärane isiksus, teostus õpilaste, nüüd ka osade vilistlaste ja kaaskolleegide poolt. Isegi president Toomas Ilves, endine haridusminister Tõnis Lukas ja tekstiilikunstnik Anu Raud on mõisa katusel lehvivat lippu viltinud. President ohverdas lausa kolm veretilka. No mis sa hing veel oskad paremat tahta.

Kõik algas sellest, et mulle sattusid kätte meie kooli taskukalendrid. Igavene posu. Nu ma lõin muidugi kohe käärid sisse ja lasin mõttel lennata.
Koos 9. klassi tüdrukutega valmisid kaardid, millest direktor osad kohe ära omastas
Mõtted minu ja teostus abilistelt.

" border="0" alt="" />

Mõned võtted lähemalt.

" border="0" alt="" />

" border="0" alt="" />

" border="0" alt="" />

Nööbimaania!
Kord ütles mulle üks kolleeeg, et kas soovid natuke nööpe? Muidugi ma soovisin, saab meisterdada ja lapsepõlvest meenus, kui vahva oli nööbikarbis sobrada. No see natuke oli suhteline mõiste. Lausa terve suur karbitäis. Sorteerisin nööbid purkidesse värvide järgi ära, kokku sai u 20 l nööbimoosi.

Ühel päeval oli mul vaja vaid ÜHTE nööpi aga selle otsimise asemel haaras mind loometuhin ja valmisid kuumaalus mu teekannule ja pross, millele nii münigi tahtis küüned taha ajada.



Paelaraamatust sai ka endale lastud teha kudumisnukk. Nüüd hea teleka ees nikerdada.