No tervist! Pole ammu kohtunud!
Mul on nii kohutavalt kiired ajad käsil, et pole õieti aega magadagi, käsitööd ei ole kohe peaaegu et üldse teinud. No ja mis sa siin siis tüütamas käid, kui midagi ette näidata ei ole, onju?!
Üks asi siiski valmis sel nädalal. Puhtalt vajadusest sündinud jakike. Neljapäeva õhtul pool kaheksa avastasin, et kapis ei ole kohe absoluutselt ühtegi asja selga panna. Haarasin sahtlist esimese Burda, mis kätte jäi (jäi eelmise aasta aprillikuu oma), võtsin selle esikaanel oleva jaki lõiked ja pistsin käe oma kangakasti. Seal leidus tükike halli ruudulist villast kangast. Passitasin sellele lõikeid ja rõõmustasin südamest, kui selgus, et kangast on just täpselt parasjagu. Järele jäi just nii väike jupp, et saaksin teha veel ridiküli või minisoni mõnele nukule. Ühetaolist voodrikangast leidus ka nibin-nabin nii palju, et seda mitmest kohast jätkates sain voodritükid kokku. Nööbid (ja tegelikult ka kangad) minu hää sõbranna emalt, kes teenib õmblusettevõttes ja kes mind jääkidega varustab. Ehk et siis JÄÄKKASUTUS. 01:45 lõpetasin viimase nööbi õmblemise ja reede hommikul seminarile minnes oli mul uus poolkuub (lahe sõna!) seljas. Rahul olen. Napp ta on jah. Aga sentigi raha ei kulunud! Mis ei ole mitte vähetähtis.

-------
30.03. sel aastal sain 30. Raudselt on mul käsil üks väga eriline aasta. On pöörane ja pöördeline aeg. Mul.
Hakkan käsitööst vist võõrduma. Üle on läinud need ajad, kus ideed magada ei lase. Aga need ajad tulevad tagasi.
Ma ei muretse!
