Miks ma ei peakski, kui eile tuli minu 9-aastane poeg koolist koju omaenda nõelvilditud tervisekaruga. Emale. See tähendab siis et mulle. Naer tuli kohe peale. Aitäh, kulla poeg!

Enne haigeks jäämist kudusin endale ühe pluusi. Lithsa. Muster ja tegumood tekkisid enne peas iseenesest ning lihtsalt vormistasin. Saigi täpselt selline, nagu tahtsin. Mulle meeldib väga.

Lähen nüüd tagasi voodisse. Ega käsitöötajat minust viimastel päevadel ei ole olnud. Olen aina maganud. Arvasin varem, et ega 12 tundigi jutti magada ei ole võimalik. Tuleb aga välja, et ka 36 tundi pisikeste morsipeatustega und ei ole tõsise haiguse korral mitte midagi!
Olge terved!