Kudusin pojale kampsuni. Osalt seepärast, et kudumine jälle meelde tuletada (no Teie koote ju supersuurepäraseid asju ja see ajab kadedaks natuke), osalt seetõttu, et laps kasvab kangesti kiiresti ja kardan, et kohe-kohe on ta nii suur, et kampsuni kudumine talle tundub hirmvõimatu missioonina. Kõige enam aga seetõttu, et kampsunit oli lihtsalt vaja. Ja sügis on uue kampsuniga tundub niiiiiiiii mõnus!
Lõngaks Novita Karusselli. Kulus pisut rohkem kui 5 tokki. Olin lõnga ebaühtlusest pisut üllatunud. Esiti kudusin tükid eraldi valmis ja õmblesin kokku. Aga varrukaõmblused jäid kole paksud. Harutasin siis üles ja kudusin oma elu esimese "raglaani". Täiesti tunde järgi. Aga sai üsna okei.
Sügis ONGI lahe!
