Olen oma elus MÕNED SOKID ikka kudunud, aga SUKANÕEL koob suisa fantastilisi jalasoojendajaid. Nõnda sai temaga sõlmitud üks omavaheline väike vahetusprojekt. Sokid on kenasti käes, aga täna hommikul pooludus pildistatud fotod ei kannata kriitikat. Ega midagi - kasutasin siis jälle teist tehnikat ning näitan oma blogis ka ära, millistes imelistes sokkides minu pojad sel sügistalvel tatsavad:
Lähemalt:
Lisaks käin ise ka Sukanõela sokkides, mis ta mulle mõnda aega tagasi kudus:
Niiiiiiiiiii imeilusad on nad kõik! Järjekordne näide, et sokk ei ole mingi lihtne kudum - on imetore tõmmata varvaste otsa üks tõeliselt ilusti tehtud kudum! Aitäh südamest, Sukanõel!
Mina vuristasin vastukaaluks kokku ühe koti. Kohvipakikoti. Pildistasin teist täna suures plaanis ka, aga arvuti jooksis piltide tõmbamise ajal kokku ja oli kiire-kiire marsa peale, nii et ka see detail on skännerist pärit:
Ülevaatlikuma foto saan ehk õhtuks, kui veab ja koduarvuti koostööst ei keeldu.
Pilte sirvides leidsin ühe suvel kohatud tegelase. Ei, see ei ole meie pere koduloom
. Säärase tõmbas üks meie pere tuttav Saaremaal Jaanipäeva ajal koduhoovi aia tagant muru seest välja. Kuna pidulistest poole moodustasid lapsed, sai väänik suures piimanõus kaugesse metsa transporditud. Nii igaks juhuks:
Käsil on jälle sada asja. Kui kellelgi on aega üle, siis ma oleksin nõus ostma! Tee oma pakkumine!