Ühe minu töökaaslase poeg võttis kätte ja läks õppima sepaks. Ja palus, et kas ma ei saaks talle õmmelda ühe nahast sepapõlle. Nendel ametimeestel kuluvat säärane rõivaese marjaks ära. Ostis ise kaltsukast koguni kaks nahktagi, et saaksin nende materjali ära kasutada.
Ma ei ole sepapõllesid varem ühtegi teinud. Otsisin siis netist infot ja sain selgeks, et põll peab olema paksust (hobuse)nahast, et ta ikka kuuma ka põlvedest eemale hoiaks ja muidu turvalisuse tagaks. Aga ega siis nahktagid niisugusest materjalist ole! Need on ikka õhukesest. Pidin siis kaks nahka omavahel kokku õmbema ja sündis põll, mis on mõlemat pidi kantav.
Kinnituserihmad tegin osati laiast kummist - nii peaks sepal mugav kummarduda olema.
Õmblemine ei olnud kerge. Läbi kahe liikuva ja õmblusmasin talla all täiesti libisematu naha, nende omavaheliste 4-kordsete õmbluskohtade oli paras piin masinanõela suruda. Aga sain hakkama. Rohkem sellist tööd ette ei võtaks.
------------------
Oma lugemissaali, projekti järgi siis tualettruumi, olen ka peaaegu et valmis saanud.
Kutsun teid sellesse piiluma:
Tore, et endisest olukorrast ka pilti on. Nüüd hää vaadata, mida kõike tehtud on. Pean rõõmuga ütlema, et see ruum ei ole valmimiseks grammigi meherammu tarvitanud. Kõik puurimised-saagimised-lihvimised puha enda tehtud.
Kummaline, et endises vetsus käidi sellisena mitukümmend aastat. Arumaeisaa, miks inimestele remonti teha ei meeldi
Põrutan nüüd vannituppa tolmutama. Ja luban, et koon vahelduseks mõne rea Soktoobrisokke kah.
Olge mõnusad!