Mõtlen siin endamisi, et kas lasen endasse iga-aastase "kohustusliku" jõulupaanika või mitte. Tahaks ju küll, et Jõuluvana kotti satuks ikka võimalikult palju käsitööna valminud kinke ja kodu saaks oma pere jõududega kaunistatud, aga kui vaatan poolikuna seisvate tööde hulka, siis tuleb hirm peale. Minu aasta peaks kestma vähemalt kaks korda kauem, et ette võetud asjad lõpetada. Siis jääks aga ühed jõulud suisa ära ja sellest oleks ju kahju! Nii ma siis sel aastal ei paanitsegi. Teen lihtsalt täpselt nii palju kui jõuan ja üritan vähemasti mitte aasta viimasel kuul ühegi täiesti uue asjaga alustada.

Üks äärmiselt lihtne palmikutega kampsun tahab aga küll näitamist. Valmis juba mõnda aega tagasi. Täna arsti juurde tõtates tõmbasin teise selga ja tagasi koju jõudes lasin lapsel selle pildile püüda.
Lõng tundmatu, vardad nr. 3,5.



Veel toon lagedale ühe kunstkarusnahast õmmeldud vestikese. Pole veel ära proovinud, kas säärane valge poolik riideese ennast õues õigustaks. Vahel mõtlen, et peaks vestile korralikud valged paksust lõngast varrukad kuduma. Või siis helesinised, et saaks SELLE KOMPLEKTIGA käia. Aga siis ei oleks vest muidugi enam vest Sees mahuline vatiin ja puuvillane vooder. Lõikeid ei ole olemas. Käärid lõikasid, mina hoidsin kääre.



Lähen nüüd ja joon veel ühe tassitäie ingveriteed ja heegeldan eile alustatud salli edasi

Tervist!
Olen paar viimast päeva kodus haige olnud. Tööinimesena mõtlesin alati, et saaks kasvõi ühe päeva kodus olla - küll siis teeks ja jõuaks! Aga päris haigena ei jõua midagi...
Igatahes tunnen ennast täna hulga paremini ning kappe koristades jäi näppu üks sõbranna antud vana seelik. Ta võttis kaalust kõvasti alla ning kuna seelik enam ka puusadel püsida ei tahtnud, andis riideeseme mulle. Ütles veel: "Äkki Sa teed sellest kunagi mingi koti... "

Vanast seelikust saigi kott:



Üks pisut isemoodi kott. Ei ole tal sanga ega midagi. Ja koti sisu ka kangesti üheülbaline
Ehk et tegin endale vardakoti. Kui poolikutest töödest heegelnõelad-vardad välja võtan, saan ilmselt kõik vahed täis ja tuleb puudugi. Ja sellel kotil puudub ringvarrastele tasku. Eks ma proovin teinekord paremini :



Väga ilus ilm paistab õues! Ärge Teie haigeks jääge!!!!

Kiidukõne Sukanõelale:

Olen oma elus MÕNED SOKID ikka kudunud, aga SUKANÕEL koob suisa fantastilisi jalasoojendajaid. Nõnda sai temaga sõlmitud üks omavaheline väike vahetusprojekt. Sokid on kenasti käes, aga täna hommikul pooludus pildistatud fotod ei kannata kriitikat. Ega midagi - kasutasin siis jälle teist tehnikat ning näitan oma blogis ka ära, millistes imelistes sokkides minu pojad sel sügistalvel tatsavad:



Lähemalt:



Lisaks käin ise ka Sukanõela sokkides, mis ta mulle mõnda aega tagasi kudus:



Niiiiiiiiiii imeilusad on nad kõik! Järjekordne näide, et sokk ei ole mingi lihtne kudum - on imetore tõmmata varvaste otsa üks tõeliselt ilusti tehtud kudum! Aitäh südamest, Sukanõel!

Mina vuristasin vastukaaluks kokku ühe koti. Kohvipakikoti. Pildistasin teist täna suures plaanis ka, aga arvuti jooksis piltide tõmbamise ajal kokku ja oli kiire-kiire marsa peale, nii et ka see detail on skännerist pärit:



Ülevaatlikuma foto saan ehk õhtuks, kui veab ja koduarvuti koostööst ei keeldu.

Pilte sirvides leidsin ühe suvel kohatud tegelase. Ei, see ei ole meie pere koduloom . Säärase tõmbas üks meie pere tuttav Saaremaal Jaanipäeva ajal koduhoovi aia tagant muru seest välja. Kuna pidulistest poole moodustasid lapsed, sai väänik suures piimanõus kaugesse metsa transporditud. Nii igaks juhuks:



Käsil on jälle sada asja. Kui kellelgi on aega üle, siis ma oleksin nõus ostma! Tee oma pakkumine!

Viimasel ajal olen hädas olnud pildistamisega. No ei ole seda päevavalgust võtta, kui valge aeg möödub kontoris ja kodus istumiseks jääb hämar või täiesti pime

Täna kappe koristades leidsin ammu-ammu lapsele kootud vesti. Materjaliks kasutasin ämma rahvariideseeliku tarvis värvitud kerakesi, mis seelikukangast üle jäid. Igatahes pistsin mina vesti skännerisse ja volaa - valgusemure on murtud! Pildid saavad suured ja selged, värvid ka täiesti õiged (antud pilt on juba 70% vähendatud). Alumisel osal pildist näha kaeluseaugu kahandamine.



Usun, et kasutan skännerit edaspidigi. Hea viis detaile lähemalt jäädvustada!
Ja nüüd - Teie tegemistega tutvuma! Lahedat õhtut!

Eelmise postituse jätkuks - lubasin, et teen endale mütsi juurde ka sallkrae ja kindad. Eile hilisõhtul Matrixi vaatamise ajal valmiski kaelasoojendus:



Reede hilisõhtul valmisid kindad. Minu esimesed poolikud. Sõrmedele eraldi auke kuduma ei hakanudki, sest lõng on väga paks (Volare) ning kõigest 6 silmust vardal. Ainsaks kaunistuseks kinnaste juures on soonikust arenevad pöördsilmusteread:



Kogu komplekt näeb välja sedamoodi (neil piltidel on värv originaalile väga lähedane):



Eile, isadepäeval, käisime meie oma perega Kakerdaja rabas. Oli väga mõnus ja külm ilm. Raba on praegu imeilus - nii haudvaikne, salalik ja punane (samblikud on punase värvi omandanud, et paremini soojust säilitada).





Ongi praeguseks kõik Mõnusat sügist!

Hei!
Nägin mina Reesi blogis vahvat valget soni (seal on muidugi KÕIK alati vahva!). Kaevasin sealtsamast üles ka õpetuse. Ning siis, kui algasid Tantsud Tähtedega, võtsin suuuuurest lõngakotist toki helesinist lõnga ning alustasin. Tegin üsna õpetuse järgi. Aga tahtsin rohkem soni ja pealagi sai suurem. Kokku kulus tegemisele aega ca 3h. Mis siin ikka pikalt, onju! Tegin endale sellise mütsi:



Täna varahommikul tegin iseendast pilti ka. No ei ole kohe mõnus ise ennast pildistada!



Ja veel olen vahepeal lahti saanud 12-st Presidendikohvi pakist. Ja saanud kahe koti võrra rikkamaks. 2 punast luxuslikku kotti on veel valmis. Ootavad pildile jäädvustamist ja soovijaile saatmist



Sellised siis minu tööd ja tegemised. Nüüd kähku käpikuid kuduma. Ja sallkraed. Paaril hommikul on juba väga külm olnud ja ega vist ei ole lootustki, et seekord talv vahele jääks... kuigi seda ma päriselt ei soovigi.
Kena õhtut!