Lapiteraapia vol.4.

Olen operatsioonist täiesti taastunud ja tagasi plaadikillumaal.Õhtuti olen aiva lihvinud ja sättinud.
Lapitehnika keraamiliste plaatidega on mulle meeltmööda töö. Pilt tuleb paari rm suurune ja rändab vannituppa. Iga kild on eraldi üle käiatud.

Kah omamoodi käsitöö ikka, eks?





Need, kes minu remondimaailmaga lähemalt tutvust teha tahavad, peavad internetist püüdma kuukirjutajat.
Lippan nüüd praegu kirssidesse. Õhtul jälle kildu panema

Lapiteraapia vol. 3.

Pimesoolelõikusest taastumisele kaasa aidanud lapiteraapia päädis tekikesega.
Tahtsin lihtsat lapitekki, umbes niisugust nagu neid vanasti tehti. Lihtsad ruudukesed kasutatud riietest.
Tekk läks kingituseks väikemehele, kel hiljuti täitus esimene eluaasta. Mõõtude poolest sai teine viimati näidatud titatekist poole suurem.



Hing ihkab järgmiste ja järgmiste lapitööde järele, viimased päevad olen aga veetnud jälle keraamiliste plaatide kilde kõrvuti seades. Hinnanguliselt peaksin nelja täistööpäevaga seinamosaiigi valmis saama. Ja oi, kuidas see töö mulle meeldib. Remontimise kohta pean ka omaette blogi ja remonditööde esimesi pilte on väga lahe vaadata.

9 purki maasikamoosi on tehtud. Täna korjasin jälle pool korvitäit ja pidin pikali kukkuma, kui nägin, et esimesed vaarikad on küpsed, mustsõstrad juba õige tumedad ja kirsid jupiti täiesti söödavad. Minu pudelkõrvits ronib uljalt kuivanud õunapuu otsa, teine sats redist tõuseb, herned on kohe-kohe söömiseks valmis jne. Umbrohi on viimase nädalaga kohe eriti võimsalt kasvanud

Sõnaga - töid ja tegemisi jätkub. Õnneks ka jõudu ja tahtmist
Päikest!

LAPITERAAPIA vol.2.

Olen enda jaoks avastanud meeste triiksärgid. Materjal, mis on äärmiselt vahva mustriga ja mis peamine - ta on kvaliteetne. Enamasti. Kui eelmise tekikese õmblemisel sain meestesärgimaitse suhu, siis nüüd paistab, et sellel ei ole lõppu tulemas.
Tuhat tänu kohalikele kaltsukatele, kust imelise hinnaga hüva riidekraami leidub (liiatigi kui enda pere pluusikandjaist meestest põuane on).
Minu selle suve lemmikseelik:





Lapiseelikus on 5 rida lappe. Ühes reas 14 lappi (2 kordust). Mulle meeldib, kui seelikulapid üksteise peale passivad ja neis mingi kord tekib. 7-st erinevast kangast üks on uus (elevandiluuvalge) ja 1 naiste pluus (see kõige sinisem - pisikeste lilledega). Pits ehtis varasemalt üht poolkardina alläärt, see on ka kaltsust pärit.
Kõik õmblused seeliku sisemisel poolel on overlokiga üle aetud, nii et päris korralik ja peen värk.

See on minu elu teine lapiseelik, ESIMESE panin vaatamiseks 2009 aasta augustis.
Nüüd tahaksin tõelisi lapitekke ka paar tükki teha
Mõnusat suve!

LAPITERAAPIA vol. 1.

See, et nüüd käisöölainel tagasi olen, on fakt. Ja seegi, et ma seda va lappimist üle kõige armastan!
Seda enam, et möödunud teisipäeva öösel sain lahti oma põletikulisest pimesoolest, algas kaua oodatud puhkus ja et esimene ei lubanud mitu päeva muud tööd teha kui õmblusmasina taga istuda. Oi, ma kaifisin seda kangaste sättimist! Milline lust!
Ja nii sai väike Rasmus endale ka päris oma teki







Kas maailma mehed ei kanna mitte imearmsaid triiksärke?