14.jaanuaril alustasin Eria veetava ja iseendale tehtava suure lapiteki heegeldusega. Nime kirja ei pannud, kuna üks tekk mul on juba pooleli ja tean oma tegemiste kiirust. Ühesõnaga - reaalsus taob pähe ja keelab igasugustest suurematest koostegemistest osa võtta.
Heegeldamisega on küll lihtne - seda saan teha hommikul ja õhtul marsas (esimeste lappide puhul toimus totaalne "pimeheegeldamine", nüüd on 8 ja 17-ajal juba palju valgem).

Oma tekiteo panen blogisse kirja enda tarvis. Motivatsiooniks. Et ma hommikul ikka pisut heegeldaksin tukastamise asemel!

Tekk tuleb tumeroheliste lilledega. Ja ma ei põe üldse, et rohelisi lilli tegelikult ei ole. Mul on magamistuba, mis nõuab rohelisi lilli ja kogu lugu
Kuna kõik mu lapid on ühesugused (südamik erineb), ei hakka ma sel teemal enne valmimist eraldi postitusi tegemagi. Ma arvan.



Selline on siis üks lapp. Heegeldan kohe kokku ja praegu on tekist valmis 1/6. Väga palju on veel teha. Enda tarvis tegin natuke arvutustööd - et enne suure asja algust oleks selge, kui palju võib tekile aega ja materjali kuluda:



---------

Õmmelnud olen ka. Üleeile õhtul õmblesin ühe koti. Kui nööbid saan, näitan lähipäevil

Üks ammune võlg. Nimelt jäi minu vana arvuti pimedaks ja mõned fotod, mis ühest imelisest tekiheegelduse projektist selles arvutis olid, ei näidanud end mulle. Nüüd ühendasin läpakale eraldi kuvari ja sain selle sisse vaadata. Meie Suured Isetegijad, siin on minu lapid ja väikesed pühendused:

Susale:

Iga lõng saab Sinu kätes ellu -
Nii osavalt lood mustreid ja lood värve.
Su oskused ja julgus jäävad mällu
Ja puhata saan Sinu töödel närve.

Nii tahaks vahel samamoodi suuta,
ja samamoodi osata ja luua
sama kaunilt lõnga rõivaiks muuta
ja sama hästi teiste ette tuua...

Ma soovin Sulle ikka selget silma
Ja Päikest palju Sinu imeilma.
Ja kui ka vahel elu tundub must -
näed musta taustal selle värve just.



---------------------------

Ampsakule:

Su tegemistes õhkub stiilipuhtust -
kõik klapib omavahel, seljas istub hea
Su töödes palju ausust on ja uhkust.
Kuidas jõuad kõike? Ma ei tea

Nii peensusteni oled läbi mõelnud
detailid rõivail, mida lood ja näitad
Kui tead, sa oled teistelegi öelnud
Sa nõu ja jõuga algajamaid aitad!

Sa tea, et annad paljudele julgust -
„Võin minagi kord nõnda palju suuta!“



------------------------------

Masterile ja Kikukale:

Ma ütlen ausalt, et mul pole öelda
midagi mis ütlemata juba
sest mis siin ikka pikalt enam mõelda -
mul isetegijate sees on oma tuba.

Nüüd tean, et on üks koht, mis ikka ootab
kus julgelt saan ma olla Mina Ise
see koht mu´s palju sooje tundeid süütab
siin avastasin iseolemise.

Meis kõigis peitub soov ja soojus luua
Ja suured tänud selle eest just Teile -
et oskate meid kõiki kokku tuua,
ja nõnda palju rõõmu toote meile!!!



----------------------------
Ja tagantjärgi veelkord SUURED TÄNUD ERIALE!
----------------------------

Tere!

Üks mustast velvetist kott, millise väljanägemine pidi olema tagasihoidlik.
Peal klapp ilma ühegi kaunistuseta. Klapi all pikk lukk ning kaks nööbitavat taskut. Mari-Marike, selline ta sai:



Koti sees on üks vahesiil, mis peaks eraldama läptopi muust kaasas kantavast kraamist. Vahesiilul üks lukuga tasku ning kaks vahet heegelnõeltele ja üks pastakale. Koti sang pidi saama pikendatav. See oli paras peavalu, aga lahendus leidus:



Voodriks must tepitud vatiin. Tegumood ja lõiked sündisid töö käigus.

Pildid ei ole väga head. Ise jäin kotiga väga rahule. Mahutab üsna hea koguse vajalikku kraami ning peaks enamikule etteantud tingimustele vastama
Asun nüüd järgemööda järgmiste õmblemise kallale
Päikest!

Tere esimest korda sel aastal!

Näe, ei jõudnudki enam aasta lõpus käsitöö-aastast kokkuvõtteid teha. Ei tee seda ka nüüd. Kel huvi, saab alati varasemaid postitusi vaadata või sirvida minu blogis linke: ÕMMELDUD, HEEGELDATUD, KOOTUD ja ise järele vaadata, millega tegelenud olen

Uude aastasse võtsin kaasa päris mitu poolikut tööd. Ka olen kaasa löömas paaris toredas koostegemise projektis. Praegu neist veel rääkida ei saa... st. et ei ole veel midagi rääkida

Paar viimast päeva on möödunud uue õmblusmasinaga tutvumiseks. Valminud asjad sobiksid ehk projekti VANADE RIIETE TOTAALNE MUUTUMINE alla. Kuigi erilist muutumist ei toimunud - kaks paari vanu teksapükse elavad nüüd oma elu pükstena edasi, olgugi et väiksematena:

Minu vanadest pükstest sai teksad noorem poeg. Kõigepealt harutasin üles kõik taskud ja vöösiilu, siis lõikasin säärtest uued lühemad sääred ning kinnitasin uuesti taskud. Püksilukk tuli täiesti uus panna. Ja vöösiilu oluliselt kahandada. Igatahes enne olid nad säärased:



Ja nüüd sellised (erilist vahet nagu ei olegi):



Noorem poeg tikkis ise oma nime ka paarile taskule. Nad on suured õmblejad hetkest, kui avastasid, et masin kirjutab ise tähti ja tikib krokodille!

Vanem poeg sai uued püksid issi kulunud teksadest. Mõlemil paaril on sees vatiiniga vooder. Vahel on ju ka talvel vaja teksadega käia ja muidu on nad kole külmad:



Nüüd on funtsioonid selged ja saan asuda kottide õmblemise kallale - minult on neid päris mitu tellitud.
-----------
Sukanõel, Sulle näitan, et minu lastele Sinu kootud sokid tõepoolest jalga mahuvad:


-----------

Valmimas on päris mitu asja, aga minu fotokas sõidab homme Soomemaale suusatama ja nädalakese olen pildistamise võimalusest eemal.

Igatahes soovin kõikidele lõngahoolikutele selleks aastaks võimsat sõrmetööd ja lennukaid ideid!!!