Pisut enne pühi sõitsime Lapimaale. Reisil oli kaks eesmärki - et lapsed saaksid end suusamäel soojaks sõita ja läbi saaks põigatud ka Rovaniemilt. Mõlemad eesmärgid said täidetud. Soomes oli sel ajal kohutav külm, kraadiklaas näitas miinuskraade pea 30. Meie rendibuss andis otsad, minu tervis samuti. Veetsin oma päevad mitte Levi suusamäel, vaid toas kamina ees kududes.
Reis sai minu jaoks uued eesmärgid - tervis taas korda ja Jõuluvana kingikotti pisut lisa.
Ema sai Jõuludeks põlvikud:



Haarasin enne reisi algust kodunt kaasa 3 tokki lõnga. Mustrita ja ideeta. Mõtlesin siis tegemise käigus midagi välja. Tahtsin, et põlvikud saaksid nii talla alt kui säärtelt värvilised, et ikka soojem oleks:



Jalas istuvad kenasti. On soojad küll:



Veel sai ema sõrmikud. Ta oskab neid ka ise kududa, aga ikkagi. Kasutusse läks üksainus tokk Titan Wool Winnerit ja ema kapis unelenud lõngakerad. Ilmselt on need veel vanaema-aegsed. Rõõmsad. Kaks erivärvilist sõrme said kindad põhivärvi nappuse tõttu ja et olin endale lubanud, et sel aastal enam lõnga ei osta:



Veel õige napilt enne pühi tulin koos õmblusmasina ja reaalseteks asjadeks plaanitud materjalidega ema juurde. Jõulukingitustena valmis kohvipakikott "Kuldne klassika":



.. ja ühed padjapüürid (neid ma ei hakka näitama. Tavalised. Vanema-aegse pitsiga). Kõik kingitused sai pakitud kottidesse. Need tegime emaga kahasse. Sest talle tuli ka õmblemise isu pääle:



Kingikottide juures on kõige olulisem see, et nendes sai ära kasutatud iidamast-aadamast seisnud kangatükid, üks üsna hmm... kentsakas jõululinik, minu eelpuberteedieas alustatud heegeltööd ja natuke jämedat lõnga, millest ei oleks vist kunagi midagi saanudki. Kapid rõõmustasid ruumi ja pakisaajad paki üle.
Jõulukaardid tegin ka seekord ise. Tegin igasuguseid. Akvarellide ja tindipliiatsiga:



------

Jõulud möödusid kenasti. Ei söönud ennast meeletult paksuks. Ei kulutanud metsikuid summasid kingituste peale. Olin oma perega ja tundsime koosolemisest rõõmu.
Ja sellest, et sai ka metsas käidud. Loomadele porgandeid ja leiba viidud. Ja mõned küünlad süüdatud. Täitsa pühadetunne oli kohe:



----

Nüüd sai küll hea ports pilte üles. Loodan, et Teil kõigil olid imetoredad pühad. Ja et jaksaksite uskuda, et uus aasta tuleb parem. Sest täna ei ole vist enam küll ühtegi peret, keda mured ei kimbutaks...

Mina tänan Santi, üht meeletult toredat Isetegijat, kes saatis mulle väga südamliku jõulukaardi!
Toredat aasta lõppu kõigile!

Ühe pealinna lasteaiarühma lapsed jõulupeol tänavu kommipakki ei saa.
Ka ei osteta sinna mängunurka, uusi klotse või nukuvankrit. Selle rühma lapsed saavad jõulupeost alates mängida kõik koos vaid neile ainuomast nukuteatrit! Hambad jäävad kommist puutumata ja võibolla sirgub mõnest selle rühma lapsest tulevikus tõeline näitleja. Oleks ju tore?!



Aitasin pisut väikesi näitlejaid nende nukupuuduses. Tegin neile kommi asemele käpiknukud. On nii poisse kui tüdrukuid.



Minu meelest on terve rühma nukuprojekt üks ütlemata tore mõte. Poisse sai 12 ja tüdrukuid 13 tükki:



Lisaks said pisut teisema moega käpiktegelased ka rühma kasvatajad:



Kui kaltsunuku-projekt veel käiks, saaksin tänase postitusega juurde 28 naerunägu Käpiknukkude õmblemine tundub mulle hulga keerulisem tavalise kaltsunuku õmblemisest. Sest nukk peab hoidma vormi ilma vatiinist sisuta, selle sisse (kuni pealaeni) peab mahtuma väikene käsi. Peale mitme mudeli väljatöötamist tundub, et sain eesmärgi täidetud.



------------

Kõige olulisem teade on aga see, et tervisekaru on oma tööd väga tõsiselt võtnud ja ma olen absoluutselt elus! Täiesti sirge selja ja selge peaga olen. Tüsistusteta. Imelik, et ma isegi enam ei mäleta, mis tunne oli NII haige olla. Küllap on lapse nõelvilditud karupoiss ikka tõeline võlur!

Hästi ilusat jõulukuud kõigile!