Õhtust!
Mõne aasta eest ostis mu ema endale uue heleda diivani. Seda on kena vaadata, aga kahte väikset röövlipoissi see kaua välja ei kannata Minu nädalavahetus möödus diivanile uut ilmet andes - erinevad mööblikanga jäägid leidsid endale kasutust ning nüüd on diivani "uus nägu" pestav-klopitav ning kannatab välja ka suuremat sorti röövlijõugu maandumise
Pildid enne ja pärast:



Diivan koosneb väga erivärvilistest kangatükkidest:



Kui korter on väike, ööbima jäävaid külalisi käib aga tihti, on ikka mure padja- ja tekikuhjaga, mis võtavad kappides suure ruumi. Nõnda sai pere vähem kasutatavatele voodiriietele luku ja voodriga korralikud katted õmmeldud:



Pika tööpäeva lõpetuseks võtsime täna emaga ette ning lammutasime lahti kaks minu lapsepõlvest pärit tooli - mina asusin neile uusi katteid õmblema-klammerdama, ema tegi algust vana peitsi maha kraapimisega. Pisut on veel teha, aga tulemus juba näha:



Ühesuguseid kangaid palju ei olnud, nii said toolid põhjadele ja seljatugedele erinevate mustritega katted. Aga ei ole vast hullu - vähemasti prügimäest nad pääsevad ja ilmselt kannatavad ka järgmised 20 aastat istumist ära

Pikk ja ülitöökas päev oli

Lõppeks sain pluusisabast kinni nooremal pojal ja palusin tal fotograafi mängida. Pildile saime paari päeva eest valminud helesinise topi, mille tegemisel kasutasin ära hea sõbra Karini kingitud Säästukera lõnga.
Topi heegeldamist alustasin alt ning valisin mustri, mille tihedus lubaks valmis rõivast kanda ka nii, et selle alla enam maikat panema ei peaks. Kuna alumine osa valmis ringselt ja sama mustri edasi-tagasi heegeldamine oleks teistsuguse tulemuse andnud, sai ülemine osa erinevatest mustritest kombineeritud. Heegelnõel nr. 2.





Heegeldasin sellele topile tegelikult ka varrukad, aga ei ole neid veel külge õmmelda tihanud. Kui nädalavahetusel aega saan, teen selle töö ehk ära ja küllap siis selgeks saab, kas parem on pluus varrukatega või ilma.
Mõnusat augustikuu jätku!

Tere!

Olen end totaalselt lõngadesse mässinud ja töötan viimasel ajal kuidagi kangesti suurte projektide kallal, mis ei taha otsa saada.. Seepärast võtsin kätte ja voolisin vahelduseks Cernitist peaaegu et elu esimesed ehtekulinad. Näitan need Teile ette. Vanad cerniti-gurud järgmisest fotoseeriast kindlasti erilist elamust ei saa, aga kuna ma ehete tegemisel alles väga roheline olen ja ühega neist ka aktiivselt ringi käin, toon nad lagedale:



Säärased lihtsad said
Päikest ja peatse kirjutamiseni!