Hei-hei!
Ei tea, kas suvi on selleks korraks tõesti kolima asutanud??? Nädalavahetusel sai maal käidud, vaatasin arooniaheki üksikuid tumepunaseid lehti ning korjasin 3 tundi üliägedaid astelpajumarju (pildistasin ka, aga fotod on veel masinas). Täna hommikul ärkasin kurguvaluga ja kerge valuga silmades, ka on sõrmed astelpajuokastest paistes ja teevad haiget
Pole millegi uuega neil päevil maha saanudki, aga üks poolkampsun on ette näidata, mis ehk sügisel kanda kõlbab (kas rohelise-oranzi kombinatsioon on enam moes?). Valmis see eelmise aasta sügisel, kandnud eriti ei olegi. Muster tuli oma peast, varrukad kootud sukavarrastega (nii ei jää käe alla tüütuid õmblusi).

Ühel ilusal päeval võtsin nõuks oma laste pisikeseks jäänud rõivastele õmmelda suuuuure lukuga koti. Et saaks luku kinni tõmmata ja kogu täiega transportida. See tohutu kilekotimajandus riiulites on hakanud tõsiselt ära tüütama. Saingi koti valmis. 2 suurt ristkülikut, kaks ülemist nurka ümaraks, lai liist vahele ja pikk lukk ka. Kotti ennast ma pildistama ei hakkagi, lihtsalt nii tavaline suur panipaik ja muud ei midagi. Aga oma titeriiete kottidest leidsin igasuguseid huvitavaid asju, mida kunagi beebit oodates teinud olen. Üks roosa sügis-talvine komplekt näiteks:



Kuna mind on aga kahel korral poisikrattidega õnnistatud, on see komplekt täitsa kasutamata. Mul tuli lihtsalt nii hea tuju neid vanu aegu ja südamega tehtud asju vaadates

TERE!
Suve keskel heegeldasin endale ka päevitusriided. Ülemist otsa olen varem ka teinud, püksid olid minu jaoks esimesed. Mustri ja kogu kupatuse mõtlesin ise välja. Ülemist otsa harutasin 3 korda ja alles siis sain tulemuse, mis istub hästi ja millega rahul olen. Nüüd võin rõõmu tunda, et ka see töö on elus tehtud. Sellised nad said:



Selle suve komplekti kuulub ka mõnus magu!

Kui TUMEVALGE vaevleb ideedekülluses selle õige otsimisega, siis mina võtsin nõuks mitte alustada uute asjadega kuni lõplikult valmis saavad mõned poolikud asjad. Eile õhtul uhkes üksinduses teleka ees võtsin JÄLLE kätte LAPIPROJEKTI lapid, sättisin valmis osad pooleliolevatega kokku ja heegeldasin... ja siis, tund aega enne südaööd, harutasin KÕIK ühendused lahti!!! Ma olen nii hädas nende ümmarguste lappidega (mis on iseenesest lahe - väljakutse on ju suur!) ja ei oska neid kuidagi nii omavahel ÜHTE objekti kokku panna, et tulemus jääks ilus. Öelge palun, kes teil veel lappide ühendamine käsil on, et teie vaevlete samamoodi Tunnen ennast täieliku saamatuna. Ja süda ei anna ka rahu kuidagi.

Nonii. Veel enne, kui suvi päris läbi saab, toon välja ühe suvise väikest mõõtu kotikese, mis sobiks projekti VANAST UUS. Kasutatud materjal (nii kangas kui lukk) katsid kunagi mu alumist otsa . Kott ei mahuta just palju, aga vahel ongi ju vaja just nii suurt, et ära peita rahakott ja telefon (NING ÜKS TOKK LÕNGA JA VARDAD või HEEGELNÕEL KINDLASTI).



Ja lukk kotil on samuti samade pükste küljest.

Õhtust, näputöömeistrid!
Tänane päev on mul küll totaalselt Isetegijas olemise nahka läinud. Olen saanud suurepärase ülevaate siinsest foorumist, hankinud jälle tuhat uut ideed. Aga vaatamiseks panen seekord välja selle tumepunase pontso, millest ma olen mitu korda juttu teinud. Mõni aeg tagasi leidin KRIBUKRABU blogist räti, milles kasutatud sama mustrit. Minul siis pontso:



Muster ikka vanast SILUETIST, lõng mingi mohäärilaadne ja seda kulus palju. Ma ei teagi enam, kui palju. Aga ainuüksi narmastele kulus 2 50 grammist tokki. Et pontso paremini langeks, kompunnisin äärde midagi raami sarnast:

Aega kulus palju. Ja kuna see on minu elu esimene (ja siiamaani viimane) pontso, olen enda üle väga uhke.


Ja mustrisoovijad leiavad selle SIIT !!!

Mõtlesin, et toon lagedale ühe idee, mis tekkis mul lihtsalt praktilisest vajadusest.
Nimelt tassin (nii nagu me kõik vist ) alati reisides kaasas lõngakera, vardaid või heegelnõela. Ükskord istusin aga kogemata autos otsa oma heegelnõelale. Ise jäin terveks, nõel läks mõnusasti kõveraks. Asusin siis oma kasutuses olevatele heegelnõeltele tugevat ja kerget panipaika otsima. Heegeldatud kotike ei tundunud kaasas kandmiseks otstarbekas.
Ühel päeval koristasin siis oma ravimikarpi ning leidsin vana elavhõbedakraadiklaasi topsi. Kraadiklaas läks ükskord katki, aga millegipärast oli tops alles. Väga hea, mõtlesin. Ja vupsti kolisid mu kolm kõige kasutatavamat heegelnõela (nr. 1, 1,5 ja 2) kraadiklaasitopsi üle, kork peale ja käekotti! Üks nõel mahuks kindlasti veel, aga nr. 3,5 jaoks jääb tops lühikeseks.
Nüüd ei tohiks enam juhtuda, et kotis sorides torkab heegelnõela ots küüne alla või et heegelduse sisse torgatud varandus kõveraks istutakse

Õhtust!
Olen siin tähele pannud, et paljud teist on pisikeste laste emmed ja paljud armastavad heegeldada oma pesamunadele või sünnipäevakingiks sõpradele-tuttavatele mänguasju. Sattusin just praegu ühele lehele, kus suur hulk heegeldatud mänguasju väljas. Usun, et see lehekülg on kellegi poolt juba varem ära märgitud ka, aga kuna infomahu suurenedes muutub otsimine järjest keerulisemaks, sean siia ühe lingi üles:

http://amigurumi-along.blogspot.com/

Endal on lapsed küll juba beebieast väljas, aga kuna pisikeste asjade heegeldamine võtab märksa vähem aega kui näiteks kinnissilmustest A4-formaadile paras kott (just on üks pooleli ja kirun muudkui seda nr. 2 heegelnõela ja liiga peenikest niiti), siis tekkis küll isu ühe mesilase või jänese pusserdamise järele. Mõnusat heegeldamist teilegi