No tere! Olen elus! Lihtsalt koledamal kombel remondiga hõivatud - ostsin omale kodu ja 60 ruutmeetrit ootavad osavaid käsi. Pikemalt sellest ei räägi.
Minu vend soovis väga oma uuele sõbrale kotti, millega oleks mugav reisile minna või sõpra vahel jalutama viia. Ütles, et poekotid on kangesti kobakad.
Eile läksin ja ostsin nutsust ühe kampsuni ja kaks musta püksirihma ning tegin tema läpakale paksu ja pehme koti. Mul on hea meel, et vend minult sellise töö tellis - sain oma ammu veres vemmeldanud käsitöötaja lahti lasta. Oi, kuidas seda igatsenud olin!
Järgmine võimalus käsitöötada on laupäeval, kui Anija mõisas on Täiskasvanud Õppija Päev ning käsitööl on selles päevas tähtis roll kanda. Räägime redisainist, loodetavasti teeme midagi ka oma kätega.
Nüüd lihvimise-pahteldamise juurde tagasi.
Teile kaunist sügist ja kohtumisteni!