Leidsin lastetoast ühe aastaid tagasi valminud jänese. Õmblesin selliseid tegelikult 2 tükki, aga üks on tänaseks nii ära väntsutatud, et tagumised käpad on mänguasjakastis ja ülejäänud loom teadmata kadunud. Materjaliks minu ema vana hallikas sametpintsak (oi kui hea seda PRAEGU kanda oleks, aga kes see sinder seda ette teada võis) ja lõiked sain ühest vanast Annast. Õmblemine oli harjumatult keeruline, lõiked olid pisikesed ja neid oli palju. Jänesed ise said aga armsad ja pehmed
Karu on ka käsitöö. Ainult et selle lõikeid ei ole maailmas olemaski, tehtud vanema poja jopefliisi jääkidest.

Kaks päeva sai mööda suvepealinna põrutatud. Ikka nii, et "päris töö" ühes käes ja heegeldus teises. Leidsin üleeile öösel siit Isetegijast ühe vahva suvise topi ning otsustasin ära kasutada lõngakerad, mis tekkisid ühe 15-kroonise XXL kampsuni harutamisel. Lõng on minu jaoks väga jäme (olen rohkem selline niidiga heegeldaja) ja bussisõit Pärnust Tallinnasse väsitas tõsiselt ära minu käed (!!!), aga esimesed 5 rida ringiratast on valmis ja olen vägaväga põnevil.
Eile õhtul kudusin lõpuni töökaaslase tütrekesele mõeldud valge puuvillase mütsikese ja kui täna veel viitsin, teen sellest Kõige Värskemast asjast pilti kah. Aga praegu vaatamiseks hoopis üks minu eelvimane lapitekk.
Legend ka: Ostisn mina ükskord Kangast ja Nööbist tüki Disneytegelastega kangast. Lapse voodipesu jaoks. Sain lina ja padjapüüri. Ja jäi üle üks jupike, millest lõikasin siis loomad välja ja umbes neli aastat hiljem õmblesin jälle omavahel kokku tagasi. Natuke teistmoodi, aga ühest riidetükist sai selline tekk:

Tere! Eile tegelesin siis sellega, et kõndisin mööda tube ja tassisin endale ette hulga silma hakkavat käsitöönänni. Verivärske pole neist ükski, aga asun pilte tasapisi üles panema. Ühel päeval, siis kui ma natuke vanemaks ja targemaks saan, panen pildid hoopiski kuskile mujale "pildipanemisekohta", muidu saab mu album täis ja vanad fotod kaovad hopsti ära. Täna lisan siis ühe teki veel:

Tere varahommikut!
Lubasin ühe suure teki pildi üles panna. Ühel pildil on tekk alles poolik, vatiin ja põhi õmblemata. Teisel aga juba omaniku kodus (tekk oli tellitud). Õmblemine oli päris suur töö, sest iga ruut on järjekorras valgele alusriidele õmmeldud. Vahel mahuline vatiin, mille kinnitasin läbi teki pisikestele kollastele ruutudele tehtud läbiõmblustega.

Veel üks lapitekk. Tegin samade värvidega ühe suure teki ka (homme saab ehk pildi) ja jäi üks ports tükikesi järele. Lapitekkide õmblemine on üks minu meelistegevusi. Kahjuks on kahe väikese poisi askeldamiste kõrval märksa lihtsam haarata näppu sokisäär või heegeldus kui õmblusmasin koos laua, triikimisaluse ja muu kolaga. Nii et õmblemisega tegelen alles siis, kui lapsed nädalavahetuseks maale vanaemade juurde on saadetud

Ma ei ole paaril päeval arvuti taha saanud, koon töökaaslase tütrele mütsikest ja pusin päevitsriideid heegeldada. Vaatamiseks sean üles ühe riidest raamatu. See on küll väga algeline, aga on rohkem kui aastase kasutuse jooksul hästi vastu pidanud. Tehtud sai siis naabripoisile tema kuuenda elukuu tähtpäevaks. Piltidel näha siis kõik "leheküljed".

Ja üks beebikomplekt ka vanade piltide seast. Kasutatud on seest karvase dressiriide tükikesi.

Lisan ühe erinevate stiilide näidisteks ja olemasolevate lapijääkide ärakasutamiseks õmmeldud lapiteki. (Valmis juba eelmisel suvel, aga siis ei olnud ma veel Isetegijaid avastanud)

Ja ühed lõbusad jänesed Sobivad hästi autosse visata, et siis tagaistmel tukkujatele pea alla sättida.

Üks pisike kampsun pisikesele sugulasele. Et tüdruk nüüd sellest kampsikust välja kasvanud on, ei ole paraja suurusega modelli enam kahjuks käepärast. Kampsuni kudusin mingist spetsiaalsest pehmest beebilõngast, mida kulus täpselt 100g (nööpide õmblemise järel jäi vist meetrike järgi ka).

Üks lihtne kootud sallkrae:

APPIIIII, MA OLEN SELLE BLOGIMISEGA NII HÄDAS.... Nüüd sain pildi üles, aga midagi ripub selle ees (hihihiii) ja ma ei tea, kuhu joosta... Pean hakkama siin foorumites tuuseldama ja õiget nõu otsima.

Ühe pildi saingi üles
Nüüd hakkan tasapisi olemasolevaid ja üles võetud pilte lisama.
Järgmine pilt on minu noorema poja lemmikPADJAST:

Tere, kõik see pere! Olen mitme nädala õhtud veetnud Isetegijate seltskonnas. Seni kõrvaltvaatajana, ahhetades ja ohhetades. Kuna minu 26-e eluaasta jooksul on minu sõrmed nii mõnegi asjakese valmis nikerdanud, otsustasin mõned oma tööd ja mõtted ka avalikuks teha. Saaks vaid selle Blogitamise kiiresti selgeks