Minu tekitegu.
ÕPITOASPlaanin nüüd endale magamistuppa ühe rohekatest - beezidest kangatükkidest ja pitsidest samas tehnikas teki õmmelda. Nende tarvis ei ole mul aga materjali varutud.
Aitäh eelmise postituse kiidusõnade eest ja loodan, et minu tagasihoidlik õpetus peletab mõneski lappijas katsetamise hirmu!
Päikest!
Õmblemine sai tõesti hoo sisse. Koguni nõnda, et viimasel ööl vedasin end voodisse kell 04:14. Ja siiski ei saanud und, kuna värvilised kangad moodustasid mu peas vahvaid mustreid.
LAPITÖÖST.
Olen olnud kirglik lappija. Varasemalt lappisin väga sageli ja see tähendas loomulikult megasuuri kangavarusid koduses majapidamises. Neid on ikka igasuguseid! Igatahes olen nõuks võtnud kangaid tublisti likvideerida. Õmblesin kord vanema poja voodile
LAPITEKI, mis sobib suurepäraselt tema toa tapeedi ja tema enda natuuriga. Sai selline rahulik ruuduline

Noorem poeg ei ole nõnda rahulik. Vastupidi! Tema tekki kohe PIDID lipsama kolmnurgad ja värvid! Niipalju, kui mul neid kodus olema leidus. Ja tema tekk saigi temalik - kirju mis hirmus. Aga omamoodi vahva:

Teki mõõtudeks sai 136 x 236 cm. Tehnika on imelihtne - lõikasin vatiinile tepitud voodrikangast välja paraja suurusega tükid, kinnitasin nende keskele samavärvilise suvaliselt lõigatud 5- või 6-nurkse tükikese ning hakkasin värve suvaliselt lisama. Ikka ringiratast ja nii, et tükkide lisamise vahepeal ei olnud niiti vaja katkestadagi. Kõik tükid on tepitud pealt ning enne uue tüki lisamist (pikem kirjeldus soovi korral) ning see peaks tagama teki õmbluste igikestvuse (põhimõtteliselt on iga tüki serv 3 korda läbi õmmeldud).
Kangaid jäi küll vähemaks, aga päris otsa need ei lõppenud. Sai siis 2 padjakest kah tehtud. Väiksema padja keskel seisab sõnum, milline ilutses varasemalt poja T-srägil - lõikasin tüki välja, kinnitasin vatiinile, ääristasin oranzi paelaga ning nii sai trikotaaz puuvillased raamid ümber. Suurema padja õmblesin tekiga üsna ühte nägu:

Üks assortii veel:

Mul on hea meel, et lapitekiprojekt algatati. Muidu oleksin neid kangajääke veel teab kui kaua sõrmede vahel näppinud

Pisut õmblemist suurte heegeldamiste järel.
Peaaegu 10 aastat seisis minu kapis üks rõõmus ruuduline kangas, mille sooviks oli päris algusest peale kotiks saada. Paari päeva eest tegin kodus suurpuhastust ja otsustasin, et kangapoest enne uut kraami koju tassida ei või, kui mõnigi vana realiseeritud on. Tegingi koti. Sellise, millega saab suvel randa minnes teki, rätikud ja muu vajaliku kaasa tassida ja ülejäänud aastast mahutaks kott mõnd kodus leiduvat külalistepatja. Sai suur tõesti. Peal on lukk, sees vatiinile tepitud vooder:

Kuna masin oli soe ja õmblemine istus hästi, tegin poistele suvised püksid. Umbes sellised, nagu preaegu kantakse. Kangas on Abakhanis käijaile kindlasti tuttav. Pükstel taskud ees ja taga. Pojad on rahul:

Tänane päev tõotab tulla külalisi vastu võttes ja osa päevast kavatsen ka õmblusmasinat piinata. Lapitööprojekti tarvis valmib miskit

Parimat!
Õhtust!
Meid kutsuti pulma. Heegeldasin endale seks puhuks kleidi. See on minu elu esimene heegeldatud kleit. Aluseks võtsin atlassiidist aluskleidi (leid kaltsukast, just sel eesmärgil ostetud). Materjaliks NOVITA Kotiväki (kulus peaaegu 3 tokki), heegelnõelad 1,5 ja 1,75. Muster leitud kogunenud mustripangast ning töö (harutamise!) käigus kombineeritud:

(Pildistatud eile Klooga rannas).
Paar fotot kodus ka, poeg pildistas:

MUSTER LÄHEMALTVastus küsimusele, et mida ma öösi heegeldan

Nüüd tarvis uus ööhobi käsile võtta.
Päikest!