Kui minu esimene poeg oli pisut üle aasta vana, otsustasin talle kududa eheda ja eestimaise kampsuni. Vardad nr. 2,5 ja lõng tavaline kahekordne maavillane. Aega kulus palju, aga asi sai soe ja korralik. Nüüd on kampsunist ammugi välja kasvanud ka noorem poeg, aga töö on kenasti kilesse pakitud ja ootab uut kandjat. On see siis enda või mõne väga hea sugulase-tuttava järeltulija...
Oli suur töö. Ja suur nauding.
Kuna minu isiklik pildialbum on täis, aga vahepeal on valminud päris mitu uut asja, olen viimastel päevadel uurinud erinevaid piltide üles laadimise keskkondi ning kaalunud koguni oma päris kodulehe tegemist. Sest kahju on, kui Teie jääks näitamata heegeldatud bikiinid, suvine kotike, sõbralapiprojekti lõpptulemus, heidest heegeldatud kott, teksakott jpm...
Aga ma olen neis piltide-kodulehtede küsimustes väga roheline ja kõik see võtab veel kõvasti aega (kui kellelgi on seda müüa, siis ostaksin otsemaid!)...
Et see blogitamise oskus vahepeal rooste ei läheks, laon lagedale oma praeguse pildialbumi viimase pildi ja näitan ühte mehe töö juurest saadud käte pühkimise kaltsust tehtud BEEBIKOMPLEKTI. Ei ole midagi erilist, äge on lihtsalt see, et ära viskamiseks mõeldud jääkidest saab ka veel päris riideid teha
Tere hilisõhtust!
Õiendan nüüd oma ammuse võla ja panen üles oma roosa TOPi, mida juba ammugi teha lubanud olen. Inimene, kelle blogis see üleval rippus, võib nüüd kõva häält teha ja endast märku anda, sest mina olen idee väljatooja täiesti ära unustanud ja ei suuda enam tuvastada. SORRY.
Ning veel: pusisin siin oma SÕBRALAPPIDE kallal ka. Mõtlesin ikka pikalt, et kas teen veel rea juurde või mitte... Lõpuks otsustasin, et ei tee ja asun neid laiali saatma. Nii et kes on asjas sees ja leiab postkastist ühe umbes sellise lapi, siis see on minu heegeldatud:
