Vahel tekib mõni mõte justnagu välk selgest taevast.
Mul oli vaja heale sõbrale, Prantsusmaalt pärit vabatahtlikule Florence´ile kingitust. Tahtsin teha midagi, mis jääks talle meelde ja mis oleks praktiline. Ta käib tööl hiigelsuure sülearvutiga ja kannab tohutule arvutikotile lisaks endaga ka väiksemat kotti muu naiseliku pudi-padi tarvis. Minul endal on vahel kange isu panna kogu veetav kraam aga ühte suurde kotti kokku. Sülearvutit aga küüneviili, võtmete-pastakate ja muu kraamiga paljalt ühte kotti ei pane. Eks? Hakkasin siis nuputama, et missugune võiks üks läpaka pehme vooderdus välja näha... Ja siis see välk mind tabaski! Muidugi - ÜMBRIK! Ümbrikusse on ju vahva igasugust kraami peita! Mu märkmiku kaane vahel on näiteks mitu ümbrikku - ühes vajalikud tsekid, teises muud pisikesed lipikud, mis mingil hetkel väga olulised on. Tegingi Florence´ile ümbriku. Tema suure arvuti tarvis (pildil ei kotis tema arvuti. Tema oma mõõtsin ühel päeval töö juures salamahti ära):
Tikkisin ümbrikule saaja/saatja nimed. Et oleks isiklikum. Ja margi õmblesin ka peale.
No ja siis ei jätnud see ümbriku-mõte mind enam rahule. Mida veel ümbrikusse pakkida saaks? Aga muidugi! Olen ju vorpinud igasuguseid rahaümbrikke! Lillepoodidesse müüki ja nii...
Mu lapsel oli märtsi alguses sünnipäev ning ka tema sai sel päeval sõpradelt mitmeid ümbrikke. Tavalisi valgeid ja tavalisi värvilisi. Neid kodus avades puudus aga saatjaga igasugune kontakt. Ei ühtegi nime ega hääd soovi!
Ja sündis teine idee:
Minu 11-aastane poeg tegi mulle Gimp programmiga templi "Palju õnne". Ta on mul selline andekas arvutikasutaja! Nii sai ümbrikule otsene sõnum. Marki ümbrikule ei teinud, lõikasin akna ja sellest piilub raha välja. Saigi mark. Ja ikka "Kellele" ja "Kellelt" lisasin ka. Ning templile lained. Nüüd olen neid ümbrikke üksjagu vorpinud ja peab ütlema, et lillepoodides on säärast rahaümbrist kui äärmiselt geniaalset ideed vastu võetud. Mul hea meel.
Tuleks selliseid välkusid selgest taevast edaspidigi!
Päikest!