Järjekordse kotilaine esimene:



Puuvillakangale trükitud lillemustriline; pikk lukuga tasku ees, üks pisem sees. Koti peal lukk. Voodriks tepitud vatiin. Mahutab lahedasti A4-formaadis dokumendimapi või ka sülearvuti.

Torman tagasi masina taha..
Päikest!

Tere!
Ma olen elus!
Kuu aega ei ole ühtegi postitust teinud. Ja ega ei ole põhjustki olnud - käsitöös olen teinud kohe korraliku ja pika puhkuse, mõtteid on peas mustmiljon, aga käed millegipärast ei taha kuuletuda...
Nii olengi tegelenud hoopis teiste asjadega - käisin Austrias suusatamas (mistõttu selgus minu Päikeseallergia - kohutav uudis!), olen taas lastele õhtujutte lugema hakanud, tubasid kraaminud, sõpradega suhelnud...

Päris niisama ei ole meie pere õmblusmasin aga siiski seisnud. Pojad on masina näol uue kaaslase leidnud:





Ja paaril viimasel ööl olen ennastki masina taha sundinud - lasteaia kevadnäidendi väikesed liblikad saavad endale tiivad:



Kinnituseks tegin esiti tiibade alla alused ja kinnitasin haaknõelad, aga parem on neid vist pluusile peale tõmmata ikka paelakestega. Tiibade tüllikihtide vahel on kardinapitsist välja lõigatud lillemotiivid ning äärtesse panin traadi ka. Vast püsivad vormis:



Tundub, et hakkan käsitööilma tagasi tulema Ilmselt oligi vahepeal puhkust tarvis.
Päikest!