Lossipreili näputööd
Lossipreili blogi
.: Minust :.
Vanus: 30+
Elukoht: Tallinna lähistel
Tähtkuju: skorpion
.: Meeldib :.
suvi, soe, ujumine, käsitöö tegemine ja kui selleks aega antakse, küpsetamine ja söögi tegemine ning selle eest kiita saamine, teisi üllatada ning kui teised mind üllatavad, vanusega võrdne arv roose igaks sünnipäevaks, lauamängude mängimine ja võitmine, lõputu kodu kujundamine, lapsega mängimine ja talle uute asjade õpetamine, käest kinni käimine.
.: Ei meeldi :.
konnad, ämblikud, üldse igasugused putukad, külm, suusatamine, pimedus, õudusfilmid, ulmeraamatud, see kui olen teinud midagi mida tahaks muuta aga enam ei saa, et vahel ei julge teha tegusid ja öelda sõnu mida tegelikult tahaks.
.: Külastajaid :.

283966

27 November 2009
Suur jõuluootus

Meie peres on kaks jõulutraditsiooni, mis korduvad muutumatul kujul igal aastal.
Esimene on suur kook, mille sees on peidus üks terve pähkel. Koogi küpsetab ema või üks tütardest. See on õnne ennustamise kook. See, kes oma koogitükist pähkli leiab, sellel tuleb järgmine aasta kõige parem! Kas täitub tal mõni suur soov või saab ta lihtsalt õnnelikuks. Pähklit endale saada on päris suur kunst, sest kui me maale kokku sõidame on seal meie ema ja isa, kolm õde (üks neist siis teatud preili lossist), kolm väimeest ja hulk lapselapsi.
Et kõigi sansse suurendada, teeme me seda õnnekooki sageli pühade ajal mitu korda. Näiteks kui me detsembris kellegi õe pool kokku saame.

Teine taditsioon on selline, et sülti ei tooda lauale. See on täiesti iseenesest niimoodi välja kujunenud. Jõululaual on maal palju süüa. Väga palju. Te ei kujuta ette kui palju (ah, kujutate küll, te ju ka eestlased ) Me ema ja õdedega katame lauda minu meelest mitu tundi. Ja kuna sült kipub soojas toas sulama, siis me hoiame seda viimase minutini külmkapis. Hoiame senikaua, kuni kõik on söödud ja joodud ning on aeg lauda koristada, siis külmkapi ust avades märkame, et näe, sült jäi jälle lauale toomata. Tõele au andes mul ükskord tuli lauda istudes sült meelde, aga ma ei teinud teist nägugi. Traditsioonid ka maksavad midagi (ja pealegi ma ei söö sülti)

Need on sellised maakodu ja suure pere traditsioonid. Lisaks veel palju väikeseid oma väikese pere traditsioone. Piparkoogimaja tegemine, mille sees igal õhtul aknaavadest paistab hubisev teeküünal. Päkapikk ei too meie peres head ja paremat ainult lapsele, vaid ka suured on aasta läbi toredad ja tublid olnud ning võivad samuti igal hommikul jõulusokki piiluda (mis siis, et vahest on päkapikk sinna jaksanud veeretada vaid pisikese mandariini kaks meetrit kaugemal asunud puuviljakorvist). Minu tehtud jõuluehted ning lapse ja mehe poolt nendega kaunistatud jõulukuusk.

Neid enda tehtud jõuluehteid teile nüüd näitangi.







Viimasel pildil olevad pehmete valgete südamete kohta pole veel teada, kas need maanduvad kuuse otsas või mõnes kompositsioonis või lihtsalt hunnikus mõnes korvikeses.


Jõuluvanale on kiri kirjutatud, nüüd pole muud kui olla hea laps edasi ja oodata valgeid jõule
lossipreili kirjutas selle 20:42 - Link - kommentaarid (11)

.: Teeme koos :.
.: Arhiiv :.
Viimased postitused
November 2009