Lossipreili näputööd
Lossipreili blogi
.: Minust :.
Vanus: 30+
Elukoht: Tallinna lähistel
Tähtkuju: skorpion
.: Meeldib :.
suvi, soe, ujumine, käsitöö tegemine ja kui selleks aega antakse, küpsetamine ja söögi tegemine ning selle eest kiita saamine, teisi üllatada ning kui teised mind üllatavad, vanusega võrdne arv roose igaks sünnipäevaks, lauamängude mängimine ja võitmine, lõputu kodu kujundamine, lapsega mängimine ja talle uute asjade õpetamine, käest kinni käimine.
.: Ei meeldi :.
konnad, ämblikud, üldse igasugused putukad, külm, suusatamine, pimedus, õudusfilmid, ulmeraamatud, see kui olen teinud midagi mida tahaks muuta aga enam ei saa, et vahel ei julge teha tegusid ja öelda sõnu mida tegelikult tahaks.
.: Külastajaid :.

283985

06 Veebruar 2009

Kas pole armas

2009 läheb minu jaoks ajalukku kui aasta, mil ma proovisin esimest korda elus märgviltimist. Olles vildistanud kõigepealt mõned seebid arvasin naiivselt, et on juba aeg asuda suuremate asjade kallale. Tahtsin teha kaunist karbikest, seest pidi ta tulema tumekollane, pealt hallikasroheline. Nühkisin ja seebitasin siis hoolega ning et asi kindlam oleks, käis veel pesumasinas ka ära.

Masinast välja võttes oli olukord minu arvates väga lootustandev (vaata pilti üleval), kuid siis mu mured algasid. Kõigepealt lõikamine. No ei ole ei köögis, käsitöökorvis ega mehe tööriistakastis sellist teravat nuga, millega annaks kaane ühe lõikejoonega kenasti karbist eraldada. Veel edasi minnes selgus, et olin (vist) sisemise kihi liiga tugevaks viltinud ning ma sain ühe karbi asemel kaks, väikese kollase ja suurema rohelise, mõlemad veidi nüsitud kaaneservaga. Väiksem veel muidu ka kipakas. Võibolla sellest rohelisest saab lõpuks ikkagi asja, kui ma oma karbi vastu tekkinud pahameelest üle saan ja tema servad sämppistega ääristan ning võibolla veel veidi arhailist tikandit kaunistuseks teen nagu algul plaanitud.

Igatahes järgmist karpi ma enne ette ei kavatse võtta, kui keegi mulle puupeale konkreetselt ette ei näita, kuidas see käib. Siinkohal loodan mõnele Harjukate suvisele kokkutulekule...


See on kampsun, mille ma oma pojale alustasin. Kassimustri joonistasin ka ise! Oleme mõlemad kodus haiged, ja kuna tema magab lõunaund pikemalt kui mina, siis olen üle pika aja saanud veidi mahti näputööks Kampsun on pooleli sest lõng sai otsa. Lõngad on ülejääk eelmise aasta suvemütsist, loodetavasti ikka veel müüakse sellist, kui tervis paraneb lähen otsima. Ühtlasi teen kõik, et selle kampsuniga ei läheks nii nagu eelmise (ja ainukese) kampsuniga, mis ma siiani oma pojale olen kudunud: kui ta veel beebi oli, tegin talle imearmsa helesinise kampsikese. Aga kuna aega oli mul vähe ja beebid teatud vanuses kasvavad väga kiiresti, juhtus nii et kui ma oma kampsuniga valmis sain oli laps sellest juba välja kasvanud
Nagu te isegi aru saate pole ma viimastel aastatel eriti kudumisega tegelenud, aga eks see kaalulangetamine on nakkav ka siis kui ise projektiga liitunud ei ole.

Ja kui juba täna on poolikute asjade eri, siis palun väga:

alustasin lapsele uut lapitehnikas tekikotti. Pooleli sellepärast, et alles täna õhtul lõikasin välja.

Natuke said need poolikud tööd üles pandud ka enesepiitsutamise eesmärgil. Et teadagi, kui terveks saame ja jälle tööl/ lasteaias hakkame käima, ega mul siis enam niipalju aega ei ole. Et ma seda aega siis ikka võtaks ja tööd valmis teeks, muidu hakkab piinlik noh.

Viimane seis pihuloomadest sai samuti maha pildistatud

Õnneks ikka jätkub tutvusringkonnas lapsi ja lapsemeelseid kellel veel pihulooma ei ole ning maal ema poolt nõuka ajal 25 kopikat tükk soetatud mulineesid. Paar lemmikvärvi on küll juba otsa saanud, eks ma pean järgmine kord maale minnes ema varusid jälle vähendama.
p.s. korv kust kõigepealt said õunad välja ja siis pihuloomad sisse kallatud, on samuti enda punutud! Palju aastaid tagasi väga noorena (olin juba siis osavnäpp!). Üks ja ainuke, rohkem pole õnnestunud teha.

Jällekohtumiseni!
lossipreili kirjutas selle 21:04 - Link - kommentaarid (5)

.: Teeme koos :.
.: Arhiiv :.
Viimased postitused
Veebruar 2009