Lossipreili näputööd
Lossipreili blogi
.: Minust :.
Vanus: 30+
Elukoht: Tallinna lähistel
Tähtkuju: skorpion
.: Meeldib :.
suvi, soe, ujumine, käsitöö tegemine ja kui selleks aega antakse, küpsetamine ja söögi tegemine ning selle eest kiita saamine, teisi üllatada ning kui teised mind üllatavad, vanusega võrdne arv roose igaks sünnipäevaks, lauamängude mängimine ja võitmine, lõputu kodu kujundamine, lapsega mängimine ja talle uute asjade õpetamine, käest kinni käimine.
.: Ei meeldi :.
konnad, ämblikud, üldse igasugused putukad, külm, suusatamine, pimedus, õudusfilmid, ulmeraamatud, see kui olen teinud midagi mida tahaks muuta aga enam ei saa, et vahel ei julge teha tegusid ja öelda sõnu mida tegelikult tahaks.
.: Külastajaid :.

284068

29 Aprill 2012
Emmeliine

Oma esimeses postituses kolm ja pool aastat tagasi näitasin teile enda õmmeldud nukku. Tookord, ainult poja emana, rahuldasin oma nukuõmblemise vajadust õetütre peal. Nüüd sain õmmelda teise nuku. Enda tütrele. Juba esimese nuku "tööpealkiri" oli Emmeliine, kuid nagu ma aru saan, see tema pärisnimena käiku ei läinud. SEE nukk ON Emmeliine. Õpetus ajakirjast Käsitöö talv 2007.


Nuku õmblemisega oli palju tööd. Ei, mitte õmblemisega, vaid toppimisega. Täidiseks nõutud 300g kraasivilla tundus hiigelsuur kohev pahmakas, üldsegi mitte minu nuku sisse mahtuv. Mahtus, ja tuli veel puudugi. Toppisin oma nuku tõesti hoolega tihedalt täis ja nägin kurja vaeva punnis käte ja jalgade keha külge õmblemisega. Ja üldse, kuidas teie saate aru lausest "käte õmblused jäävad külgedele". Aga see selleks, milleks siis ajakirjas pildid on.

Käed-jalad küljes selgus, et vaev alles algab. Viimase, seljaõmbluse kokku nõelumine oli alles ees. Alguses hea naljana tundunud mõttevälgatus õmmelda selja keskjoonele peitlukk muutus iga pistega aina jumekamaks ideeks. Mina oma nukule õigel ajal lukku külge ei õmmelnud ning tema kehal on nüüd üks õmblus, mis teda mitte ei kaunista. Seljaõmbluse saaks minu meelest teha korrekse vaid siis, kui keha nii tihedalt täis ei topi, kuid mina ei tahtnud kõvade jäsemete ja peaga (mitte et ta rumal oleks) nukule pehmet keha. Tihedalt villa täis keha seljaõmblusi andis ikka kokku sikutada. Ei olnud lihtsam ka keha tühjemaks tõstmine, siis õmblemine ja väikesest pilust juurde toppimine. Kuidagimoodi ei õnnestunud vältida linasele riidele suurest sikutamisest õmbluse äärde tekkinud augukesi. Järgmisele nukule siis seljale lukk!


Iga asi on millekski hea. Paeltikandiga kõveraks sikutatud nõel oli hea nuku juuste tikkimiseks. Ajakirja järgi oleks tüdruknukule piisanud 50 grammist ehk ühest tokist lõngast, kuid ühe nuku tegemise kogemuse võrra rikkana teadsin, et ühest tokist saab juuksed, mida saab punupatsi punuda vaid pisikese jupi. Mina tahtsin pikemaid juukseid. Et saaks punupatsi punuda pika jupi. Ja paksud pidid juuksed ka olema loomulikult. Tüdruk sai endale veidi vähem kui kahest tokist porgandikarva JIL lõngast nii lopsaka juuksepahmaka, et seda krunni keerates saab umbes sama suure krunni kui on tema pea.

Silmi tikkisin kolm korda, ning ma ei lõpetanud nende ümbertegemist mitte selle pärast, et oleks rahule jäänud, vaid sellepärast, et silmade kohale hakkasid augud tekkima. Seetõttu said silmad mis jäid ka veidi suuremad kui soovitud. Aga vähemalt õigemat värvi kui esimesed ja teised (kuigi mitte need kõige õigemad...)

Tüdruknukk valmisõmmeldud, täistopitud ja juuksed pähe tikitud oli riiete valmistamine ainult selge rõõm. Kõigepealt muidugi pitsiline aluspesu.


Ja siis lilleline kleit. Ilusa kangaga on nii, et ükskõik, mis sa sellest teed, ikka on ilus. Pitsiga alusseelik ka, et ikka rohkem pitsi oleks. Kingad jõudsin küll nahatükist välja lõigata, kuid mitte oma pisikese piiga sünnipäevaks kokku õmmelda. Nii kingitigi Emmeliine sünnipäevakingituseks paljajalu, ning samamoodi jalutab ta nurisemata tänaseni.


Kaunist kevadet, head Isetegijad!
lossipreili kirjutas selle 21:09 - Link - kommentaarid (15)

.: Teeme koos :.
.: Arhiiv :.
Viimased postitused
Aprill 2012