Paeltikandiga sussid

Olles Harjukate kokkutulekul omandanud paeltikandi algteadmised, asusin esimese tööna kaunistama Sussimemme vilditud susse.

Ostnud Mustamäe tee Kangadzunglist aukartust äratava koguse paelu, olin kodus tikkimist alustades nõutu. Paelu valides olid silme ees roosad ämblikuvõrgu roosid, kuid kodus tikkimisega pihta hakates selgus, et roosad roosid punastele sussidele nii hästi ei sobigi. Susse tellides teadagi ma paeltikandit veel ei osanud ning siis olid tikkimisega hoopis teised plaanid... mis pidid ikkagi järgmiseks korraks jääma, sest paeltikand oli mind oma lummusse haaranud. Oh oleks mul ometi valged sussid olnud, küll neid oleks siis saanud kaunistama roosaroosiline heleroheliste lehtedega lilleaed. Laiu paelu, mis sobis punastele sussidele rooside tegemiseks, oli minu kilekotitäie koheva paelapusa seas tervelt üks. Peale selle mulle väga meeldivad pruunid toonid ning tikkida pruunide toonide ja pooltoonidega, pruune paelu aga osta olin ma loomulikult unustanud.

Teinud ainsa sobiva paelega valmis 4 suurt roosi, oli enda nürimeelsust kirudes järgmine käik jälle Kangadzunglisse. Sama ebasõbralik müüja, kes eelmine kord keeldus sadade meetrite kaupa paelu (täpsemalt ostsin esimesel korral 122.5m erinevaid paelu!) rulli kerimast, ei teinud iseendast mõistetavalt seda ka oluliselt väiksema paelakogusega. Aga mis seal vahet, paelad käes ja tikkimine sai jätkuda!



Kuskil lehtede tikkimise juures kadus ära tunne, et tikin negatiivi. Kui said tehtud kollased sõlmpisted ja lisatud pruunid pärlid, sai kõik paika.



Kuna otsustasin kõik paelaotsad peita vildi sisse, nii et alt jääks töö täiesti puhas, oli ikka parasjagu sikutamist. Nõel läks lausa kõveraks. Kõvera nõelaga oligi mõnda aega hea teha, kuid kui läks liiga kõveraks siis nii hea enam ei olnud. Kolmandas etapis õnnestus nõel ära murda. Teine nõel murdus pool tundi hiljem minu suureks üllatuseks ära peaaegu täiesti sirgena. Kolmanda kõveraks tikitud nõelaga õnnestus töö lõpuni viia Kui olin õied ja nupud ära tikkinud, siis meenus võimalus naaskliga auk ette torgata. Kuna olin selleks ajaks ma kõvera nõelaga omandanud juba üsna korraliku sikutamistehnika, ma isegi ei võtnud peale paari proovitorget naasklit kasutusse. Kui mõlemalt poolt auk ette teha oli vist kasu küll ja tikkimine oleks läinud libedamalt... aga ma ei tahtnud, et paelad liiga lõdvalt vildi sisse jäävad, sest ma ei saanud neid alt kinnituseks niidiga läbi õmmelda.



Sünnipäevalaps sai eile oma sussid kätte (jalga ikka ), need sobisid talle hästi. Tänud Sussimemmele!