Ilusat advendiaja algust kõigile!

Meie pere tegi täna selliseid vahvaid aknaga piparkooke:


Neid saab niimoodi, et kõigepealt teed suurema piparkoogivormiga südamed, kuud ja tähekesed valmis ning tõstad need ahjuplaadile. Seejärel teed väikeste vormidega suuremate sisse augud ning paned aukudesse karamellkommi. Piparkookide küpsemise ajal sulavad kommid kenasti ära. Meie paneme väiksesse auku pool kommi, suurde (nagu maja akendel allpool) terve komm. Võib ka erivärve komme tükeldada ja koos panna, siis jääb selline kirju aken.
Ja siin on minu piparkoogimaja tükid peale ahjust välja tulekut:



Otsustasin anda oma panuse selleks, et ükski aknale pandud suss tühjaks ei jääks, ning hakkasin päkapikke juurde viltima
Mimmi blogist kes ka päkapikke oli viltinud leidsin lingi Mareli õpetusele, ning selle järgi valmis niisugune päkats:



Siis leidsin ajakirjast Käsitöö sügis 2005 samuti päkapikkude viltimise juhise. Seal oli niimoodi, et eraldi tuleb teha jalad ja käed, ning siis omavahel kokku õmmelda. Mõlema sees samamoodi karvastatud traat. Päkapikk kokkuõmblemata kujul:



... ja kokkuõmmeldud/ vilditud:


Viimane variant hakkas endale rohkem meeldima, aga kui ma neljandat päkapikku hakkasin torkima läks kolmas nõel ka katki ning töö jäi selleks korraks pooleli... Aga kolm valmis päkat on siin koos oma kaaslasi ootamas (pildil kaks esimest käsitöö ajakirja järgi ning viimane Mareli õpetuse järgi):



Meil igatahes hakkavad alates homsest päkapikud juba käima

Täna käisin Harjukate kokkutulekul arhailist tikandit tegemas. Nüüd pean endale kindlasti pihuloomade raamatu soetama, muidu jääb alustatud notsu pooleli...

Lubasin seal, et panen oma blogisse üles pildid jõuluehetest. Teen neid penoplastipallidest, mida Tallinnas müüakse näiteks Vunderi poes hinnaga 5 krooni tükk. Teen terava noaga pallisse sisselõiked (no umbes 8mm sügavused), näiteks lõikan palli nagu apelsini sektoriteks. Siis teen vaba käega ligikaudsed lõiked vastavalt pallisse lõigatud kujudele ning lõikan sobivast kangast koos õmblusvaruga tükid välja. Kangatükid surun (mitte nii terava noaga, et kangast mitte katki teha) ääri pidi palli sisselõigete vahele. Kaunistan pitsi, paelte, pärlite ja litritega (viimased liimin PVA liimiga). Riputusaasad teen peenikesest traadist.

Siinkohal suured tänud minu õele, kelle pidukleidi jääkidest tulid kõige kaunimad ehted:



Heledatest ehetest on minu lemmik see üleni valge:



Seda sinist sametit leidsin kapist veel ühe tüki, kui palle juurde soetan, teen veel paar sinisega ehet juurde



Need kolm on kokkuvõttes mulle kõige armsamad, täpselt sellised punased ja jõulupidulikud nagu ma enne tegema hakkamist endale ette kujutasin:


Tegin mõned ehted ka kingituseks, aga nende pilte ei lubanud jõuluvana veel üles panna

Ja nüüd siis ka mõned valmis lapitööd. See on minu seni kõige suurem ja mis seal salata endale ka üks kõige armasamaid lapitekke. Tekis on ühte pidi 6 ja teist pidi 8 ruutu. Sai tehtud lapseootamise ajal ja lapsele mõeldes. Nagu värvidest näha polnud vähemalt tekki alustades lapse sugu veel teada...



Kaks sama suurt tekki, aga kuna ribad on laiemad, siis ruute on vähem. Kitsamate ribadega on tegelikult ka ikka ilusam mu meelest...





Ning lõpuks väike tekk, mille tegin oma pojale. Hästi lihtne aga nii armas tuli enda arvates



Nagu te juba arvate võite, lapitöö on minu meelest väga vahva!

Olgu nüüd küll aitab, peaks proovima täna öösel ikka veel korra magada ka.
Head ööd

Ei tea kas peale minu veel keegi siin keset ööd toimetab. No juhtus nii et aeti uni ära ja ei saa enam magama jääda...
Siin on mu poolikud lapitööd. Mõeldud padjakateteks, kuna sekka panin teksatükke siis teine pool on plaanis teksariidest teha. Aga kokkuõmblemine jääb küll vist järgmisse aastasse, sest praegu on ikka jõulukaunistuste ja -kingituste tegemine päevakorral.

Lapitöödest siis. Need kaks on tehnikas mille nimi peaks olema "vanaema lilleaed". Seekord ka sõna otseses mõttes, sest kõik kirjud kangad on maalt minu ema kaltsukotist, mõned neist tõesti juba minu vanaema ajast, ning mu ema ju kutsutakse nüüd ka ikka rohkem vanaemaks kui emaks





Ma kartsin, et nende tegemine võtab hullult aega, iga lapp ju vaja erandi shablooni sisse kinnitada ja siis käsitsi kokku õmmelda, aga tegelikult läks päris kiiresti. Padjakatted ju väiksed asjad ka.

Kolmas on ribatehnikas, õpetus ajakirjas Käsitöö sügis 2008.



Kõige parem on see, et mul jäi neid kangaid veel üle

Kuna ei taibanud kõiki pilte korraga albumisse panna, siis jäävad valmis lapitekid järgmisse postitusse.

Panen üles mõned enda joonistused. Selle portree tegin ma viimases joonistamistunnis. Ma pean ausalt tunnistama, et minu puhul on portreteeritavaga sarnasuse tabamine siiski juhuslik, ning seekord midagi nagu oleks isegi välja tulnud...



Ja paar nädalat varem tehtud tammelehed:



Umbes täpselt aasta tagasi otsustasin oma poja toa seina peale teha mõned maalingud. Ta oli siis kahe aastane ja alles pidi oma tuppa kolima, ma siis kujundasin seda tuba ikka mõnuga . Praeguseks täiesti arusaamatutel põhjustel polnud ma sellel ajal mitte midagi kuulnud Pisihaldjast, kelle pildid oleks imehästi meile sobinud, nii ma pidin siis ise hakkama saama. Ei julgenud päris ise seina peale joonistama hakata, ja võtsin ette ühe vahva lasteraamatu kus ühe minu lemmikillustraatori pildid sees olid ja tegin sealt maha. Praegu mõtlen küll, et oleks võinud ikka ise teha... Aga siin need seinamaalid on. Lapsele muideks väga meeldivad

Tere Isetegijad!

Olen juba mõnda aega huviga lugenud teie postitusi Isetegija blogides ning imetlenud, mida kõike kaunist inimesed oma kätega teha oskavad. Ja siiralt imestanud, kuidas (tõepoolest, kuidas?!) nad küll selle aja leiavad, et niipalju kududa- õmmelda- heegedada- pärlendada- viltida- mida kõike veel teha ning igat tööd veel pildistada ja jutt juurde kirjutada...

Olen muide käinud ka ühel teie kokkutulekul, nimelt võttis Jõhvikas mind aprillis kaasa Harjukate fimo üritusele.

Siiamaani olen mina oma töö ja pere kõrvalt käsitööle näpistatud aega kulutanud ikka ainult käsitöö tegemiseks. Aga tõesti see lihtsalt on nii, et kui saad midagi lahedat valmis, mis endale niiiiiiiiiiiiiiiiiii meeldib, siis tahaks seda rõõmu jagada hingesugulastega kes tehtut kõige paremini mõistavad Ning ehk leiab keegi minu töödest samamoodi inspiratsiooni nagu mina siit teilt käin ammutamas.
Nii ma selle blogi tegingi. Loodan, et varsti teeb üks armas inimene minu blogi kujunduse ka valmis, nagu ta lahkelt lubas

Et selle jagamisega kohe alustada, valisin oma esimesse postitusse nuku, mille sai suve alguses üks armas väike tüdruk endale sünnipäevaks. Lõiked on ajakirjast Käsitöö talv 2007.


Loodetavasti link töötab, algaja blogipidaja nagu ma olen...

Üldse mänguasju on lahe teha, saad nagu salaja natukeseks lapsepõlve tagasi
Siin on paar aastat tagasi tehtud karumõmm, mille sai endale mu väike poeg (millisest ajakirjast lõige on, ei suutnud kahjuks enam tuvastada):



Järgmise korrani!