Selle komplektiga sa kaduma ei lähe!

... hüüdis minu samuti näputööhuviline juuksur, kui minu roosat komplekti nägi.
Satsisall: lõng Katia Ondas, kulu 2 tokki. Kudus: minu ema.
Müts: kogu info mütsipostituses.


Randmesoojendajad: soonik Dropsi lõngast Baby Merino (sest ma kartsin õigustatult, et mütsilõnga ei jätku piisavalt), ülejäänud Titan Wool Winner, mõlemad 100% meriinovillased. Soonikuosas vardal 11 silma, ülejäänud osas 10 silma.
Lihtne muster käeseljal leitud Dropsi sellelt lehelt (M.3).


Pöidlaava sai kootud püstipidine, umbes 3,5cm pikkune. Istub üliväga mugavalt.


Roosat komplekti sai kaotsimineku hirmu tundmata terve kevade hoolsalt ekspluateeritud, pildistamiseni jõudsime siis, kui hooaeg juba läbi.


***

Tildast ja muust...

Olen ühele kenale inimesele pikemat aega tänu võlgu. Olin lubanud tänuvõla käsitööga tasuda. Kena inimene pidi välja mõtlema, mida ta endale sooviks. Kuna peale mitmeid üleküsimisi konkreetseid soove ei tulnud, tundus tema väikese tütre sünnipäev paras aeg tänuvõla kahandamiseks.
Kuna tegemist on minu naabritega, siis kõigepealt merihobu (kes teab, see teab):


Siis ingel. Kui ingel oli ilma juuksepahmakata ning riieteta veel vaid must-valges konditsioonis, tuli minu pähe särav mõte tehagi kahevärviline ingel. Ainult must ja valge. Ronkmust juuksetukk sõjakalt viltu, püksikeste servas kitsas must pitsiriba, hõljumas mustade tiibade lehvides. Kuna tegemist oli siiski 3aastase neiuga, sai ingel roosa kräsupea ning roosad paelad külge, ning idee femme fatale inglist jääb ootama mõnd sobilikumat saajakanditaati.


Kingipakki maandus veel üks pisike näputöö, aga sellest teemast pikemalt mõnes tulevases postituses.