Jõulupidude kleidist ning... jah, jälle piparkookidestKord oli mu õel punane sametkleit. Selline natuke suurema lapse kleit. Võibolla natuke sellise tegumoega, et tänapäeva natuke suurem laps sellist ehk ei kannaks. Oli paras aeg kleit ümber teha natuke väiksema lapse kleidiks. Jõulupunaseks jõulupidude kleidiks. Lõige oli mul ka, ajakirjast Käsitöö aga mis numbrist enam ei tea. Nagunii läks veidi omaloominguks. Kahjuks ründavad värsket lasteaialast kõiksugu pahad pisikud, nii et päris igale kutsutud ning oodatud peole punane sametkleit ei ole pääsenud. Aga kuhu pääseb, seal pilke püüab.
Ja veelkord piparkookidestIlupiparkoogid kingituseks eesti lastele. Minu poja koolikaaslastele. Just sellised (loodetavasti), nagu poeg soovis.
Ilupiparkoogid kingituseks leedu täiskasvanutele. Minu mehe töökaaslastele. Just sellised, nagu mees tellis. Loodan, et Jurgita ja teised on rõõmsad
Ilusaid jõulupühi teile, kallid isetegijad!
Veelkord piparkookidestPiparkookidest võiks kirjutada veel ja veel. Teeme neid üle päeva (või vähemalt tunne on, et teeme neid üle päeva). Tihti teeme. Ja palju teeme. Preili kahe ja poolene ei näita tüdimuse märke ei neid hoolega vormides ega kuhjaga (ja ma mõtlen tõeliselt suure glasuurikuhjaga) kaunistades.
Ilupiparkoogid on mõnus kingitus. Seekord tegin mõned kaunikesed kingituseks vahvale tutvus- ja sõpruskonnale, kelle ühine nimetaja on Merihobu.
Meie pere selle aasta piparkoogimaja. Komme katusel on rohkem kui minu meelest hädavajalik aga oluliselt vähem kui kaunistajatel oleks olnud isu panna.
Mõnusat piparkoogilõhnalist jõuluaega!
Põimingust ja piparkookidestVarajase jõulumehe kotti pugesid kaks rootsi põiminguga valget rätikut. Esimese muster (või peaks ütlema idee) on pärit
siit. Kuna see ei ole algselt vahvelkangale mõeldud, siis tegin paar rida meeldima hakanud mustrist ära ja edasi pidin põimima juba omasoodu. Tuli ehk veidi jõulisem (seda nii suuruse kui värvi poolest) kui ma ette kujutasin, aga meeldib mulle sellegipoolest.
Teise rätiku (mis muide päriselus on samuti lumivalge) kitsam põiming meeldib mulle siiski enam. Selle mustri kopeerisin (jällegi ühe väikese erinevusega)
Unduka poolt Susale tehtud rätiku pealt.
Mõlema rätiku mõlemas otsas on roosast iirisest äärepits, mustrid Erna Haljasmetsa Heegeldatud äärepitsidest.
***
PiparkookidestSee oli küll nüüd saatuse sõrm, et just sel päeval, kui mina piparkooke glasuurima hakkasin, pandi üles
piparkookide kaunistamise teema. Eks mul olid ka omad mõtted, kuidas seda teha, aga... sain sekundi murdosa jooksul ära võlutud
nendest lumivalge vaabaga piparkookidest. Ning proovisin ka ise järele. Ei ole vist vaja lisadagi, et see töö oli puhas nauding.
Ning meie armas
Polkovnik!!! No selle peale oleks ju pidanud ilma viitetagi tulema, et blogi, kuhu jõuluajal kindlasti kiikama peab, on justnimelt tema oma! Kuna meie kõige vanem pereliige armastab väga pistaatsia pähkleid ning noorima lemmikud on marjakrõpsud, siis tooraine puudust polnud. Rohkete abistajate (loe: segajate
) kaasabil valminud taiesed:
Koos rätikute ning piparkookidega pugesid varajase jõulumehe kotti minu poolt veel ka kaks kihnu vardakotti, millega ma ise üliväga rahule jäin. Nendest mul jäid kahjuks pildid tegemata, kuid mõningase viivitusega saavad needki blogis presenteeritud.
Ilusat päkapikuaega!
