Lossipreili ja NigellaEile hommikul tegi Nigella suud vett jooksma panevat salatit arbuusist ja feta juustust. Mõlemad on minu selle suve suuuured lemmikud, aga siiani polnud ma neid millegipärast kunagi koos söönud. Arbuusid on praegu imemagusad ja mahlased, aga tüütu lugu, sees rohkem seemneid kui sel kevadel võililli meie aia armastusega hooldatud murus. Ehk siis iga päev nokin mina perele kausitäie arbuusitükke seementest puhtaks, sest teistmoodi neid süüa pole ju võimalik. Kuna see tegu oli mul Nigellaga kohtumise ajaks juba tehtud, jäi üle lisada vaid feta ja muu, ning lõunaga hooletu.
Veel enne kui ma selleni jõudsin, tegin lahti värske Eesti Ekspressi, ja nagu seeriaseadusele kohane,
Pille Petersoo on seal avaldanud üsna sama retsepti. Ehk siis lisaks juba nimetatud koostisainetele lisada veel musti oliive, pipart, oliiviõli, sidrunimahla ning münti.
Mina pole Nigellast karvavõrdki kehvem köögikuninganna ja tegin oma osavate kätega imemaitsva salati üks-kaks-kolm valmis. Mündi asemel mida mul polnud basiilik ja kastmeks veel lisaks veidi balsamicot. Käsi südamel ausõna, paremat asja on kuuma ilmaga raske välja mõelda. Mahlane ja soolane, kerge ja maitsev. Kõrvale serveerida näiteks määrdejuustuga saia.

Magustoiduks tuleb marjahooajal teha otse loomulikult midagi oma aia marjadest. Mina tegin paar päeva tagasi külalistele rullbiskviiti. Vahele vahukoort ja toorjuustu ning parasjagu hetkel kõige lemmikumaid marju, mis ma seekord otsustasin saumikseriga ära püreerida. Rulli peale kuhjasin musti sõstraid, kaunistuseks haarasin peenralt mõned piparmündilehed ning raputasin kõige peale veel tuhksuhkrut. Kõigepealt süüakse ju silmadega! Retsepti järgi 10-le inimesele mõeldud rull kadus üsna kiiresti nelja maiustaja kõhtu


Natuke nagu kahju hakkab nendest, kes ei saa oma maalapil porgandeid ja herneid kasvatada, õunapuudest ja marjapõõsastest rääkimata... Söögitegemine on ju puhas nauding, kui alustad väikese jalutuskäiguga maja taha oma peenra pealt sibulat või tilli tooma. Õnneks saab üht-teist ka lihtsalt potis kasvatada. Näiteks minu terrassi peal kasvavad praegu pelargoonide asemel pisikesed tomatid.

Just niikaugele jõudsin ma eelmisel reedel oma postituse kirjutamisega. Aga et ma ilma käsitööta postitust teele saata ei ole mulle meelepärane, lisan siia pildi
LaanteLapse poolt mulle eelmiseks suveks tehtud kotist, millele selleks hooajaks minu nobedad näpud väikese lillepeenra peale heegeldasid.
LaanteLaps, loodan väga, et Sa pole vastu!
