Peaks vist oma kasutajanime muutma Pihuloomapiigaks, ma vaatasin et alates Harjukate detsembri kokkutulekust kui ma Pihuloomade raamatut esimest korda nägin, on üle ühe postituses vähemalt üks sõraline või tiivuline sees
Aga seekord on väheke teistmoodi sõraline (või on kaelkirjalikul kabjad, issand kui piinlik...). Kes ütleb, et ainult kodumaiseid loomi võib tikkida?
Mõned Harjukad on teda poolikuna juba näinud, nüüd lõpuks olid kõik vajalikud omad ja võõrad lapsed terved et sai see külaskäik tehtud kus lilleline kaelkirjak leidis endale uue kodu ühe väikese poisi juures


hipikirjaku omaniku veidike suurem õde sai lohutuskingituseks kiili


...ning nende emme ja Lossipreili sõbranna ühes isikus vilditud karbi


Lilled viisime vahelduse mõttes potis, poti kaunistuseks andis inspiratsooni KatjaII vaimustav ja fantaasiaküllane blogi


Viimane kingitus terve pere kingipakis oli saunaseep issile

........

Eilne imeilus päikesepaisteline ilm leidis meie pere loomaaiast. Susa habekaku loole vastuseks lihtsalt nautimiseks väike elevandiseeria










Järgmise korrani

Kõik algas sellest, kuidas Polkovnik algatas teema


Edasi juhtus paljugi... LaanteLapsega sai kokku lepitud, et kvaliteetajal teeme vahetust kvaliteetse koti ja kvaliteetsete pihuloomadega
Kott oli kaunis ning absoluutselt kõrge daami vääriline, hi-hi-hii! Ootan juba soojemaid ilmu, et saaks kirjude suveseelikute ja heledate suvepluusidega patseerima minna, uus kott õlal...

/pildid on tehtud selles õdusas keldrikorruse käsitöökambris meenutamaks seal kogetud "nõelapidamatust"/

Vastutasuks koti eest sai Uku endale jänese koos kõigi oma kaitsvate arhailiste sümbolitega


...ning "Nenne" liblika (sain nüüd lõplikult kinnitust, et Meistrimoor ei olegi LaanteLapse ema, vanaema ega vanatädi, nagu ma tegelikult juba ammu kahtlustasingi)


Esimeseks kohapeal tehtud näputööks sel näputööd täis nädalavahetusel sai organzast lill. Veelkord tänud Sulle, LaanteLaps (ja Sniff Sulle ka juhuks kui need pärlid olid ikkagi Sinu omad )!


Sepikojas sai taotud rauda kuni see on kuum (pildil siis mitte Lossipreili vaid LaanteLaps (paremal, vasakul on sepp )).

Mõned interneti abiga leitud vastused kuuma ääsi ees tekkinud küsimustele sepatöö ajaloo kohta:
Vanemaks metallitöötlejate tsunftiks oli Tallinna Seppade Tsunft (teateid sellest 1257. a.). 15. sajandiks oli peenemat oskust nõudvate sepiste valmistamine läinud juba tsunftikäsitööliste kätte, külaseppade valdkond piirdus enamasti töö- ja tarberiistadega.
Sepise kui rakenduskunsti kõrgajaks võib pidada 17. sajandit. Sellest ajast on pärit ka kuulsad Tallinna sepised - tuulelipud, veesülitid, sepisvõred, uste ehisdetailid jne.

Teatud kodanikule ....eee... atentaati kavandades valmis ühistööna hulk armsaid südameid, milledest mõnele tikkisid äärde peene pisterea minu väikesed näpukesed


Kui kõigest sellest aega üle jäi, sai kõigepealt hirmsat vaeva nähtud, et ühest lehekülgepikkusest jutust heegelmotiivi mustriskeem joonistada. Miks, miks nad ometi ei tee heegeldamise ja kudumise skeeme, vaid kirjutavad neid pikki lehekülgi a`la "1 as, 1 ks igasse järgmisesse 6 ks, [N, 1 ks igasse järgmisse 5 ks] 3 korda, N, 1 ks kumbagi järgmisesse 2 ks, pööra"??? Tõotan siinkohal iseendale tunnistajate juuresolekul, et enam ma sellist mustrit kus skeemi ei ole, tegema EI HAKKA.
Lõpuks saadi mustrist ikkagi jagu ning oodatud valmis vesti (või terve vestijao motiivide... või poole vesti...) asemel läksin rõõmsalt koju 7 heegeldatud motiiviga

Ühe lõngakera peal poseerib sepikojast soetatud rinnaehe ning teisel omaenda õrnade kätega taotud nael, mille kohta ma sain aru et algaja sepp peabki täpselt sellise tegema

Kolmas pihuloom, Häärberi soojas käsitöökambris lõpuni tikitud jänku, sai jäetud Polkovnikule tänutäheks imelise nädalalõpu eest (aga ma ei pahanda, kui annad selle oma armsale tütrekesele)

Suured tänud Isetegijaid kokku kutsumast ning järgmiste kohtumisteni!

Kevad, kevad!

Eile jõudis kevad ka meie õuele:


... ja köögilauale. Viimasel on tärganud basiilikuseemned, mis tõotavad kasvada eelmisele suvele sarnaselt lopsakaks basiilikumetsaks, millest on hea värske pastaroa või tomatisupi peale lehekesi noppida.

Talvine seemnete muldapanek lõppes peenikeste vartega, mis ennast olematu päikese poole pikaks venitasid ning lehti külge kasvatada ei jaksanud.

Kevad on käes igas mõttes. Pikk haigusteperiood meie peres on lõpuks nii pika pausi pidanud (tegelikult loodan et selleks talveks ikka lõppenud...), et saime viimaks sada korda edasilükatud külaskäigu oma heade tuttavate juurde Sipelgapesa peresse ära teha. Kaks ammu selleks tarbeks valmis tehtud pihulooma jõudsid ka ükskord ometi oma uute omanikeni ja saan teile ka lähemalt näidata:


Lapsed said pihuloomad ja perenaine sai vilditud südameseebi, mis on minu esimese südameseebi negatiiv:

Suur tänu Sipelgapesa rahvale

Ja teile, armsad Isetegijad, ilusaid munadepühi!

Üle pika pika aja sai üks kampsun kootud. Täpsem oleks ütelda, et üle pika pika aja sai üldse midagi kootud. Eks see vähene praktika väljendu väga selgelt ka kudumi tiheduse ühtluses (st selle ühtluse puudumises).
Kampsuni kudusin oma lapsele. Selles mõttes läks hästi, et seekord ei olnud kudumise lõppedes laps veel kampsunist välja kasvanud Kuna kampsuni omanik magab, siis hetkel selga sobivust fotodega tõestada ei saa ning näitan teile lihtsalt kampsuni pinnalaotust:

Lõng on Steinbach Capri ning vardad on nr 2,5.

Kallis Jõhvikas, Sinu tellitud pihuliblikas on valmis:

Igaks juhuks võtan Pärnusse veel paar pihulooma kaasa, kui see punane liblikas ei sobi võid midagi muud valida.

Ühes eelmises postituses ma näitasin kõiki oma fimo kelli peale ühe, mille ma ilma pildile püüdmata ära olin kinkinud. Nüüd kui käisin kella omanikul külas tegin lillelisest ajanäitajast mobiiliga pilti (aja näitamisest selle kella puhul otseselt küll rääkida ei saa):


Loodan, et teid on sama haledalt aprilliseaks tõmmatud nagu mind: sain Egiptuses puhkajatelt ahastava SMS-i teemal, et nende kõrvalhotelli ründasid terroristid. Hea et ma ei hakanud kohe aktiivselt nende tagasilendu organiseerima...