Taas on valminud üks traadist keerutatud kaelakee. Sellega jäin ma päris rahule, sest nüüd oskan juba tehnilise poole pealt asja paremini läbi mõelda ja siis tuleb teostus ka korralikum. Kahju on ainult sellest, et see kaunis roosa ametüst nii kahvatuna seal paistab. Võib-olla oleks pidanud mõnda teist kivi sinna proovima. Aga see jääb siis juba järgmise kaelakee jaoks. KODULEHEL on pilt tervest kaelakeest ja natuke muud juttu ka. Nime panekuga oli seekord selline lugu, et mõtlesin, mis nime see kaelakee endale tahaks ja kohe hüppas pähe sõna "Infinity". Esimese hooga ma isegi ei teadnud, mida see sõna tähendab. Uurisin järele ja väikese kohenduse järel sai eestikeelseks pealkirjaks "Igavik". Äärmiselt tore kui ehted minuga suhtema hakkavad