LumiDesigns
Minust
Vanus: 36
Asukoht: Hispaania, Madriid
Tähtkuju: neitsi
Meeldib
viimasel ajal meeldib vaikus üle kõige :)
Ei meeldi
ehh, kõik on nagunii mõtlemises kinni :)
Lemmikud lingid
UUS KODULEHT!
Vana koduleht
Tuulik tuulutab...

Mõttetarkus
Suurim ruum maailmas on arenguruum
Arhiiv
Viimased postitused
August 2014
Juuli 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
Juuli 2013
Juuni 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Detsember 2012
Oktoober 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008

Veel

lemmik raamat
Neale Donald Walsch "Jutuajamised Jumalaga"

lemmik film
Viimasel ajal pole eriti olnud aega filme vaada. Kõigi aegade lemmikuks on siiani "Valel ajal vales kohas"

lemmik muusika
Kuulan heameelega kõike, millel on ilus meloodia

LumiDesigns
Peamiselt poolvääriskividest ehted, sekka satub ka muud
30 September 2009
No ei jõudnud mina seda kivilõikamise kursust ära oodata! Kuna sain oma masinale kõik vajalikud jubinad külge, siis võtsin eile julguse kokku ja raamatute abiga tegin oma esimesed lihvitud kivid! Kui olin lapsed magama pannud, siis panin masinale hääled sisse. See tegi suuremat müra kui arvasin aga õnneks lapsi üles ei ajanud. Peab ütlema, et algus oli raske, või õigem oleks öelda, et see töö oli palju mustem kui arvasin. Esimese hooga kui kivilõikuri tööle panin, siis oli pool tuba õli täis Kuna lõikur töötab õliga ja mina tahtsin muidugi koguaeg näha, et mis ja kuidas toimib, siis jätsin masinat käivitades vajalikud katted peale panna. Ja muidugi, nii kui lõikuri sisse lülitasin, viskas mulle portsu õli vastu vahtimist ja loomulikult tuppa ka. Kiirelt reageerides õnnestus siiski suurem katastroof ära hoida. Eile õhtul tegelesingi kivide lõikamisega.
Enne aga kui lõikama sain hakata, pidin välja valima kivid, mida lõigata ja ka kujundid. See oli palju raskem kui arvasin. Kivide valimisega sain hakkama aga raskeks läks siis kui pidin kivilt ühe koha välja valima, mida lõigata. Terve kivi on ju ilus ja lõikamisvõimalusi oi-oi kui palju!

Siin olen veel totaalses segaduses:



Välja valmisin järgmised kivid:
Ahhaat:



Ahhaadi geood:



Ja pilt-jaspis:



Kuna lõikamine oli niivõrd õline töö, siis sellest mul pilte teha kahjuks ei õnnestunud. Proovisin puutuda nii vähe asju kui võimalik, sest olin küünarnukkideni õline. Peab ütlema, et lõikamine oli ka palju aeganõudvam kui arvasin. Kivid peale lõikamist:



Ahjaa, olen unustanud näidata, milline see masin ise välja näeb. Siin see siis on, vasakul on lõikur ja paremal on lihvimis-ja poleerimiskettad:



Eile õhtul ma siinkohal lõpetasin, sest olin must, õline ja väsinud. Pealegi oli kell juba pool kaks öösel. Tunded olid segased, sest ma tõesti ei kujutanud ette, et see nii must ja aeganõudev töö on.

Aga hommikul mõtlesin, et proovin siiski lihvimise ka ära:



Ja oh seda rõõmu, polnudki see lihvimine nii hull kui lõikamine! Kuigi ka see oli märg töö, siis ei tekitanud see nii palju segadust ja mustust kui lõikamine. Ja juba oli näha, kuidas kivid kuju võtsid Kui kivid lihvitud, siis oli jäänud veel koera saba - poleerimine. See käis juba kähku. ja tulemused on siin:



Ja üksikult siis ka. Ahhaadi geoodilõigust tuli selline sõrmusekivi:



Pilt-jaspisest tuleb kaunis maastikupildiga kaelakee:



Ja ahhaadist tuli ilus punakas-lilla kaelakee-kivi:



Kokkuvõtteks võib öelda, et jäin väga rahule! Esimese korra kohta tuli päris hästi välja Ja küll ma õpin ka nipid selgeks, et edaspidi kogu protsess lihtsam ja puhtam oleks. Kursusele kavatsen ikka minna, sealt saab kogenud meistritelt väärt nõuandeid
ka käsitööhuviline saatis kell 21:50 - Link - kommentaarid (13)

28 September 2009
Lubasin näidata neid iludusi, mis ma nädalavahetusel mineraalide ja poolvääriskivide näituselt ostsin. Kõiki ei hakanud ma pildistama, sest paljud neist tuleb eelnevalt märjaks teha aga mõned ilusamad siiski näitan.

Lihvitud kivid (ingl.k. cabochon. Vasakul all krüsokollad (sinakas-rohelised), keskel imeilusad lapis lazulid, paremal kvartsi kaksik-stalaktiidi lõik, üleval keskel unakiit ja üleval unakiidi kahelpool kõrval on ahaadid:




Siin on kolm suurt ookean-jaspise lõiku, mis tuleks kunagi ehtekivideks teha. Need on nii ilusad lõigud, et enne kui ma oma oskustes väga kindel ei ole, ei puutu ma neid. Nad on lihtsalt liiga ilusad:








ja siin siis pildid ookean-jaspistest lähedamalt. Nendes on tohutult ilusad kristallist "koopad":









ka käsitööhuviline saatis kell 04:09 - Link - kommentaarid (3)

27 September 2009
Täna oli minu jaoks jälle üks imeline päev, sest minu praeguses kodulinnas Ottawas, toimus mineraalide, poolvääriskivide ja ehete näitus-müük! Ametlik nimi siis: Ottawa Gem, Mineral and Jewellery Show. Loomulikult olin seal hommikul kohe platsis! Kohal oli üle 60 väljapaneku. Selle ürittuse korraldaja oli The Ottawa Labsmith and Mineral Club ehk eestikeeli siis: Ottawa mineraalide ja kivilihvijate klubi (paremini ei oska kahjuks tõlkida). Ja veel üks suur asi oli minu jaoks see, et liitusin selle klubiga ning panin end kirja ka lihvitud kivide (ingl.k. cabochon) tegemise kursusele. Mul on kodus küll masin juba endal ootamas aga kuna seal on mõned jubinad veel puudu, siis tuleb natuke veel oodata ja ega kursus külgimööda maha ei jookse. Niisiis ootan huviga, millal saan juba korralikke ehtekivisid ise tegema hakata. Materjali selleks on mul nüüd juba päris palju kogunenud ja ka sellelt messilt tassisin kotitäie materjale koju. Sain ka mõned imeilusad lihvitud kivid, mida proovin mõnel järgneval päeval näidata. Siin siis ports pilte sellelt näituselt:






















imeilus ametüst-lill:





Sellist vaatepilti tahaks kunagi ka Eestis näha:


vot selle laua juures veetsin vist poole ajast, sest just sellised näevad välja kivilihvijate "toormaterjalid":
ka käsitööhuviline saatis kell 03:15 - Link - kommentaarid (8)

23 September 2009
Valmis on saanud SÕRMUS 'TAEVA PUUDUTUS'. Ta on inspireeritud indiaanlaste ehtekunstist. Pärast suvist USA ringreisi, kus käisin ka indiaanlaste radadel, tekkis suur soov ka ise proovida sellist ehtekunsti. Ja esimene tulemus on siin. Kindlasti proovin tulevikus veelgi. Kui siiani olen teinud õrnemat laadi sõrmuseid, siis see on oma kujult tugev ja massiive, kuid sõrmes pole siiski liialt suur vaid just paras. Sõrmust kroonib väärikas Larimar, tõeliselt taevalik poolvääriskivi! Mulle endalegi oli üllatuseks lugeda, et larimar avastati alles 20.sajandil ning seda leidub ainult Dominikaani Vabariigis. See on suurepärane rahu ja armastust kiirgav kristall, mis toob esile just naiselikud omadused (nagu kuukivigi!). Samuti on ta väga hea kurgule ning seepärast soovitatakse seda lauljatele hääle kaitseks. Loe LARIMARi kohta rohkem mu kodulehelt, olen ise sellest poolvääriskivist väga vaimustuses ning lähiajal tuleb temast veel ehteid Rohkem infot ja pilte leiab ikka mu kodulehelt






ka käsitööhuviline saatis kell 18:50 - Link - kommentaarid (11)

17 September 2009
SEE EHTEKOMPLEKT läks kingiks mu armsale õele Tegelikult oli mul plaanis talle hoopis üks teistsugune komplekt teha aga kuna mul polnud kõiki vajalikke materjale tol hetkel olemas, siis sai ta endale hoopis selle. Ja tegelikult sobibki talle see vist paremini, sest tegemist on väga naiseliku noore daamiga ja kuukivi on väga naiselik kivi. Ta aitab igaühes esile tuua tema naiselikku ja intuitiivset poolt. Nimeks sai see ehtekomplekt endale "Käsikäes", seda eelkõige oma kujunduse tõttu - kaelakee ripatsis oleks nagu peopesad teineteise kaisus. Kodulehelt saab vaadata rohkem pilte EHTEKOMPLEKTI 'KÄSIKÄES' kohta ning ka lugeda rohkem kuukivist.





ja kõrvarõngad lähemalt:


ka käsitööhuviline saatis kell 03:24 - Link - kommentaarid (8)

04 September 2009
Nüüd tuleb juttu ühest isemoodi isetegemisest Mida teeb üks tütarlaps, kes hirmsasti tahaks kivi lihvida aga kel pole vastavat aparatuuri veel? Ma tegelikult ei tea mida teised teeks aga mina võtsin kätte liivapaberi ja lihvisin kivi ära nii nagu tegid seda vanasti indiaanlased. Kuigi, neil oli vist poest ostetud liivapaberi asemel isetehtud. Ja see oli tõenäoliselt sadu aastaid tagasi, sest ma ei usu, et sellist asja keegi enam liivapaberiga teeb. Tõenäoliselt olen ma ainus inimene maamuna peal, kes viimase 50-100 aasta jooksul sellise asja käsitsi teinud on Aga peab ütlema, et omamoodi nauditav oli kogu see protsess - istuda õues trepil, lihvida vaikselt kivi, vaadata lapsi mängimas. Kui vihma hakkas sadama, siis kolisime tuppa ja kui vihm lõppes, siis jälle õue lihvima. Toas ei saanud seda teha, sest liiga palju tolmu tuli. Nagu vanasti Ja eks pähe tulidki sellised mõtted, et kuidas see kõik võis omal ajal välja näha...
Siia juurde pean rääkima ka seda, kust kogu lugu alguse sai. Nimelt on Kanadas võimalik kõikidel huvilistel paljudesse poolvääriskivide kaevndustesse müttama minna. Osades kaevandustes tuleb maksta sissepääsu eest (sümboolne summa), kusjuures kaasa võid tassida niipalju kui jaksad. Ja teistes maksad selles eest, palju kaasa kive võtad. Ka see pole kallis. Nii me olemegi siis mööda erinevaid kaevandusi terve suve käinud ning palju kauneid kristalle leidnud. Näitan üht poolvääriskivi - amasoniiti - mis ma täpselt sellisel kujul leidsin:




ja pärast mõned tunnid korralikku lihvimist nägi ta välja selline:





Selle kivi jätangi ma selliseks, ei hakka õigema aparatuuriga (mille ma olen ka juba vahepeal saanud! ) seda üle tegema vaid teen temast ühe ilusa kaelakee, mis jääb mälestuseks minu esimesest llihvimisest.

Kaunist sügise algust kõigile!
ka käsitööhuviline saatis kell 16:00 - Link - kommentaarid (9)

01 September 2009
Olen valmis saanud ühe sõrmuse ja mis siin salata, alates selle valmimisest on ta mul sõrmes olnud koguaeg. Tal on pigem pidulik välimus kuid sellest pole mulle lugu, sest tal on lihtsalt mingisugune võimas mõju mu üle ja nii ta mu sõrmes istub . Poolvääriskivina kasutasin roosat kvartsi ja metallina sterlinghõbedat (925). Ega ma seekord ei oskagi midagi rohkem öelda, kirjutasin oma KODULEHEL natuke sellest sõrmusest ning ka roosast kvartsist. Sealt näeb ka rohkem pilte.





ka käsitööhuviline saatis kell 00:10 - Link - kommentaarid (10)



181056 külalist