Talv on minujaoks möödunud siiani nagu... ma ei oskagi seletada, ma oleks nagu talveunes olnud koguaeg. Pole ei jõudu ega tahtmist millegagi tegeleda. Küllap on need kolimised mind täiesti tühjaks tõmmanud. Eile tuli üle pika aja väike energiasutsakas ja siis tundsin, kui väga ma igatsen oma ehetetegemise ning kivilihvimise vahendeid. Nad pole siiani minuni jõudnud Loodetavasti järgmisel nädalal siiski jõuavad. No kui nad ükskord siia jõuavad, siis ma ei teagi, kust alustada - tahaks ju kogu kaotatud aega tagasi teha. Minu visandite kaustik saab varsti täis ja eile lugesin just kokku, et tegemist ootab 20 (!) ehet. Kuna lapsed nõudsid kooki, siis ma valasingi kogu oma igatsuse ja ootused sellesse kooki:




Kui kook ahjust tuli, siis polnud mu kaunist kujundusest muidugi miskit järel aga sellest polnud midagi sest kook maitses häää

Täna oli St.Peterburgis imeilus päev! Hommikul ärgates vaatas aknast vastu tõeline muinasjutumaa, kõik puud olid härmas ning kaetud lumega. Niiväga oleks tahtnud minna koos fotoaparaadiga linna seda ilu jäädvustama, kuid kahjuks on tütar haige ja seepärast pidime tuppa jääma. Kuid siiski õnnestus mul koduaknast seda ilu natuke jäädvustada:






Võib ainult ette kujutada kui ilus võib kõik olla kui linnast välja sõita...