Ja ongi augustikuu viimane nädal käes... Kuidagi märkamatult on see suvi läinud. Samas - milliste võimsate suveilmadega on Eestimaad õnnistatud!!! Loodetavasti on nüüd kõik saanud end päikesest ja soojast täis laadida. Mina küll olen
Igal inimesel peaks olema vähemalt üks väga armas inimene siin maamuna peal. Olen nii õnnelik, et mul on neid suisa mitu. Ja üks neist on mu armas õde, kellele oleks nõus terve maailma andma. Ta on ja jääb mu pisikeseks õeks, kuigi tegemist juba täiskasvanud inimesega. Minu sooviks oli teha talle sünnipäevaks kõige ilusam käevõru, mis ma kunagi teinud olen. Ja nagu selliste soovidega ikka läheb, ei tule asjad päris 100% sellised nagu plaanitud. Aga, see käevõru sai tehtud suure hoole ja armastusega ning usun, et seda on tunda. Panin sellesse kõige paremad soovid ja kõige soojemad tunded. Toogu see käevõru sulle palju õnne ja armastust!



Käevõru sai nimeks 'Uus Elu' (link on ingliskeelsele lehele, sest eestikeelsed lingid ei tööta veel kahjuks) ja selle tegemisel kasutasin roosat kvartsi ja hõbedat (925).

Oli plaanis siia täna üks postitus teha, kuid jäin imetlema teiste blogisid hoopis... Lausa kadedaks teevad teie imekaunid kampsunid, sokid, mütsid, tekikesed... Oh oskaks ise ka heegeldada, kududa... Ja mõni väga osav isegi ketrab lõnga! Silma- ja hingerõõmu jätkub siin Isetegijas päevadeks.
Lubasin augustis tubli olla ja kõik vahepeal valminud ehted blogisse ja kodulehele üles panna. Juhtus aga nii, et mu pisem tütar sai kuskilt endale mingi viiruse külge (keset sooja suve!!!) ja kui lapsed on haiged, siis ei saa mina muuga enne tegeleda kui lapsed terved on. Täna on tal siis juba parem. Hommikupoole tegelesin oma kivide varude korrastamisega ja kivide puhastamisega. See on üks ääretult mõnus tegevus Kahju, et mul valgustelki pole, oleks nii mõnedki neist pildile ka püüdnud. Ja siis veendusin, et ma olen ikka täiesti lootusetu kividesõltlane! Ma pean nüüd ainult välja mõtlema ühe korraliku süsteemi, sest varsti ei orienteeru ma neis ka ise enam. Loodan hiljemalt novembris saada enadale sellise stuudio, kus ma saaks ka külalisi vastu võtta ja siis saavad kõik huvilised tulla oma käega endale sobivat kivi valima, et sellest siis mõni vahva ehe teha. Aga need on sügiseplaanid, praegu veel siiski suvi.
Suve alguses paluti minult sõrmust, kus oleks kividena granaat, tsitriin ja kareneool esindatud. Sellist naiselikumat laadi sõrmust sooviti. Ma siis tegin, nimeks sai see sõrmus "Südame Jõud". Mulle tundub, et südame jõud ongi vist kõige võimsam jõud siin maailmas. Miks? Sest südamest kasvab välja armastus...

Olen jooga-ja paastulaagrist elusalt ja tervelt tagasi! Tõenäoliselt isegi tervemalt kui sinna minnes Kui kellelgi selle vastu huvi on, siis julgustuseks võin öelda, et midagi hirmsat ja võimatut selles ei ole. Paastusin kokku 7 päeva ja samapalju päevi kulus paastust taastumiseks. Nüüdseks olen jälle tavalise toidu peal tagasi. Või noh - vähemalt peaaegu, sest on toiduained, mida keha lihtsalt enam ei taha. Ja need on peamiselt ebatervislikud toidud. Ehk see nii ka jätkub
Mul on terve ports ehteid kodulehele ja blogisse panemata ja haaran nüüd härjal sarvist ning katsun nad augustikuu jooksul üles panna. Siin on EHTEKOMPLEKT 'OOD ARMASTUSELE', mis läks ühele koolilõpetajale kingituseks. Kaelakeed "Ood Armastusele" olin varemgi korra teinud kuid nüüd sooviti ka kõrvarõngaid juurde. Minuarust tulid päris sobilikud kõrvarõngad välja! Varasem kaelakee läks aga ühele kallile inimesele, kes kirjutas selle kohta väga kauni luuletuse:



Ood Sinule - Armastus

Oled olemas - ma kindlasti tean
ma uskunud koguaeg Sinu jõusse,
mis sest, et vahel siinsamas -
siis kaugened taas, et jälle jõuda mu sisse.

Su nimi ARMASTUS -
see tunne võib teha valu, liigutada mäge
viia mind kõrgusse ära või
hoopis kukkuda lasta.
Kõike seda teha ta suudab -
elule mõtte ta annab ja imeliseks selle ka muudab.

Sellel sõnal on tuhandeid varjundeid
need otsima peame me eneses üles
kui lapsena avastusretkedel käin -
ma tunnen ja igatsen olla taas tema süles.

Kuid kui ta vahel on hajunud -
siis maailm näib sünge ja must
maapind korraga oleks kui jalge alt vajunud
ringi rahutult torman ja paugutan ust.

Need vastused leidma pean eneses üles,
kõik kindlasti varjul on minus
mis tekitab pidevalt kaotusevalu
saan aru Jumalik täius olemas minus
kuigi seda vahel ei taipa ei talu
ikka otsides teda väljastpoolt
seejuures kaotades iseenese MINA
kuid nii mulle tundub ja nii mulle näib
läbi Kõiksuse heleda valguse
paistad ja kumad ikka vaid SINA.

Urvalind


Komplekt näeb välja selline:

Kõigepealt annan teada, et LumiDesigns.com e-pood läheb väikesele puhkusele. Puhkus pole tegelikult päris õige sõna, sest pood ise jääb avatuks aga kuna sõidan ise ära, siis saan postitada ehted alles 9.augustil. Ja üks kurb uudis on veel - nimelt ei saa ma enne septembrit uusi ehteid teha, kuna minu stuudio jääb ajutiselt ehitustööde piirkonda ja ma ei pääse ise sellele enne septembrit ligi. Niiet - septembris uue hooga. Küll aga kavatsen ma lõpuks kodulehele ja blogisse üles panna kõik need ehted, mis vahepeal valminud on. Aga seda alles siis kui tagasi olen, sest homme (nüüd juba täna) sõidan ma natuke kauemaks kui nädalaks joogalaagrisse, mis on samas ka paastulaager. See saab olema minu elu esimene kord paastuda ja eks siis ole näha kuidas see õnnestub. Usun, et laagris koos teistega on seda tunduvalt lihtsam teha kui üksi kodus paastuda ja samal ajal perele sööki valmistada.
Ühes varasemas postituses, kus kirjutasin Soomes (Ylämaal) toimunud poolvääriskivide näitus-müügist, lubasin näidata ka sealt kaasaostetud kivisid. Nüüd lõpuks sain nad pildile ja siin nad on:



Vasakul kolm rohelist on imeilusad malahhiidid, tegelikult oli neljas veel aga see on juba uue omaniku käes. Taga paremal on suur hematiit, millest plaanin lõigata ise ehtekivid. Hematiidi ees on kolm ahhaadi geoodi lõiku ja nende kõrval paremal on vikerkaare-värviline püriit (läheb ka osaliselt lihvimisele). Kaks kollast ümmargust on kristalliseerunud meritähed. Nendest paremal on mäekristalli kaksiktipp ja all on kuldne topaas. Vot selline oli minu saak seekord Väga tahaks minna oktoobri lõpus Münchenis toimuvale poolvääriskivide messile, see on peaaegu kõige suurem näitus maailmas (Tusconi oma USA-s on vist suurem), kindlasti kõige suurem euroopas. Eks elu näitab, kas saan sinna minna või mitte. Kui siin on suuri kristallide-sõpru, siis soovitan soojalt!

No milline super suvi! Oleme perega käinud terve nädala järjest iga päev ujumas ja järjest paremaks läheb. Täna oli vesi meres ikka väga soe juba. Mõnus! Kuna täna juhtus ka fotokas rannas kaasas olema, siis tegin ka mõned pildid merest ja päikesest, et oleks mida talvel vaadata



Aga enne kui randa läksime (meil kipub see randa jõudmine alati õhtu peale jääma), tõstsin oma kivide lõikamise ja lihvimise masina toast õue ja seekord toimetasin hoopis päikese käes. Ja vot see oli mõnus. Kui saakski koguaeg kivisid õues lihvida, siis praeguste ilmadega ei saakski ma masina tagant minema. Ja mis viga pärast koristada - lased voolikuga üle (nii enda kui masina) ja ongi puhas! Homme jätkan ja siis juba saan ka pilte kividest näidata. Praegu aga näitan hoopis oma masinat päikese käes peesitamas:



Mõnusat suve!

Sel pühapäeval käisime abikaasaga Soomes, täpsemalt Ylämaal, kus toimus iga-aastane poolvääriskivide näitus. Ylämaa asub päris Vene piiri ääres ja mind täitsa üllatas, et kuigi olime Soomes, siis piiriääres oli väga palju venekeelseid reklaame üleval. Ju siis on seal tõesti palju vene turiste. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Kes on huvitatud kristallidest ja poolvääriskividest, siis neil soovitan järgmisel aastal seda näitust külastada, arvan, et see on üks Eestile lähedal asuvamaid võimalusi. Peterburi näitused olid küll suurema väljapanekuga aga sinna on keerulisem minna (viisa hankimine, piiril ootamine jne.). Ylämaal olid kohal ka erinevatest riikidest müüjad - Saksamaa, Venemaa, Hiina ja kindlasti oli neid veelgi. Enamus väljapanekuid olid õues ja kuna ilm oli lihtsalt super, siis oli see minu jaoks nagu väike paradiis Kuna mul polnud aega fotosid teha, siis seekord oli selle ameti peal abikaasa. Pildid on siis sellised:

Pean tunnistama, et olen tõsiselt jännis oma kodulehe (www.LumiDesigns.com) ja blogi uuendamistega. Valminud on vahepeal päris palju asju aga millegipärast ei jõua ma kuidagi arvutisse, et uusi ehteid üles panna. Kuna mu kodulehe lingid ka praegu korralikult ei tööta, siis ei hakka ma otsest linki enne panema kui see asi on korda saanud. Arvasin siiani, et probleem oli minu arvutis, kuid selgus, et siiski on tegemist kahjuks suurema probleemiga. Ehk saab selle nüüd ka lähiajal korda. Niisiis, panin oma kodulehele üles kaelakee "Sauruse Sarveke" (kui soovite sellest rohkem pilte ja infot lugeda, siis palun minge mu kodulehele (www.LumiDesigns.com), sealt valige Galeriist Kaelakeed ja seal peaks see kohe esimene olema praegu). Tegemist on meeste kaelakeega ja kiviks on kristalliseerunud dinosauruse luu. Selle kiviliistu ostsin aasta tagasi Kanadast ja nüüd lõikasin ja lihvisin ta ise ehtekiviks. Lihvisin mõned kivid veel sellest liistust ja need ootavad oma aega (praegu veel vabad!). Mul on olemas kahte eri värvi dinosauruse luusid, ükskord varem tegin kaelakee "Kilp", seal oli punakas kivi, nüüd siis tegin tumedast kivist, ta on natuke nahkja pinnaga ja sinaka läikega - väga ilus kivi! Kivile tegin hõbedast pesa ning nahast nööri. Väga sobilik meesterahvale! Mul on olnud raskusi meestele ehete tegemisega, sest väga raske on tabada ära sellist disaini ja materjale, mida mehed oleks nõus kandma aga mulle tundub, et selline ehe sobib neile päris hästi. Vähemalt on nende kahe kee omanikud oma kaelakeedega väga rahule jäänud ja see on mulle parimaks tunnustuseks Kaelakee on selline:



Mul on päris mitu ehet hetkel tegemisel aga kuna nad on veel poolikud, siis pilte neist veel ei näita. Kuna praegu on super-ilusad ilmad siis mitte ei raatsi toas istuda ja seepärast jäävadki minu meisterdamised pigem öö peale. Siin siis üks pilt, mis sai tehtud paar päeva tagasi, siis kui lapsed juba magasid



Soovitan soojalt randa minna, sest vesi on juba täitsa soe ja meie tüdrukud käisid juba meres ujumas

Tänane postitus on eriline Eriline sellepoolest, et esimest korda saan enda valmistatud ehte juurde panna sellest ehtest inspireeritud luuletuse. Maailm ja inimesed üllatavad mind ikka ja jälle. Seekordne üllatus oli väga eriline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks polnud mul õrna aimugi, et inimene, kellega juba pikalt suhelnud olen (alguses peamiselt töistel teemadel), on niivõrd andekas luuletaja! Ja teiseks, et minu poolt valmistatud ehted on olnud inspiratsiooniallikaks. Seda rõõmu on raske sõnades väljendada.
Selleks ehteks on sõrmus 'Valguse Poole' (ka sõrmuse pealkiri on uue omaniku enda pandud!) ja luuletus ise on selline:


Kristall

Sügaval meie sees on peidus
üks kroonijuveel
Kas näed teda -
kas tunned ta ära?

Vaata hoolega oma olemuse taha,
vaata olemisest olematusse
vaata oma tulemise piirile...

Lase mõistus lahti ja süda vabaks
siis näed teda isegi -
siis näete teiegi seda kristalli,
mis helgib, särab ja sätendab päikese käes.

Ta oli kaua peidus lootosõie lehtede vahel
nüüd on ta avanenud teile,
nüüd ongi ta avatud...

Ta on siinsamas mu peopeal -
näed ju isegi missugune iludus
istub meil sees.

Ärge siis määrige teda iialgi poriga,
ärge trampige ta läikivail tahkudel
Las ta lihtsalt olla siin vabana -
just nii nagu kord Maailma loodi.

Urvalind



Sõrmus ise on selline:




Aitäh Sulle Urvalind selle niivõrd kauni ja sügavamõttelise luuletuse ning toe eest!

Ma ei tea, kuidas teistega lood on, kuid minul tuleb aeg-ajalt peale isu teha lihtsamaid asju. Sel nädalal tegingi mõned lihtsamad (st., et ei läinud vaja kuumtöötlemist ehk jootmist) ehted. Valmisid nii kõrvarõngad kui ka mobiiliripatsid. Mõnikord jääb tunne, et mobiilid oleks nagu meie kehaosad, milleta ei oska ega saa olla. Kahtlemata on tegemist väga vajalike asjadega ja mõnikord ongi tunne, et ilma ei oskagi olla enam kuid kahjuks on neil ka päris tugev kiirgus, mis meie kehale just hästi ei mõju. Õnneks on aga emake Maa meile andnud portsu kristalle, mis seda negatiivset energiat neutraliseerivad. Mõned neist on: ametüst, must turmaliin, suitsukvarts, amasoniit ja veel mõned. Kaht esimest kasutasin ma ka MOBIILIRIPATSITE tegemisel. Ja ametüst on näiteks selline kristall, mis võiks ka igas autos olla, sest ta aitab ohutult sihtkohta jõuda.





Lisaks valmisid veel mõned KÕRVARÕNGAD. Kõikides kõrvarõngastes kasutasin väga suvise energiaga poolvääriskivisid - sinine kaltsedon (nagu helesinine meri), merevaik (nagu päike) ja tuliahhaat (suvine soojus):







Rohkem saab infot nendest minu koduleheküljelt, panin nad ka E-POODI üles.

Olge terved ja käige end ikka päikese käes laadimas

Täna ma näitan teile üht tohutult kaunist kivi. Mul endal pole õnnestunud seda kivi lõikamata kujul hankida, et ise saaks kätt proovida tema lihvimisega aga see-eest olen endale hankinud päris mitu lihvitud kivi. Ja ma ei suuda sellele kivile vastu panna, ta on lihtsalt niivõrd ilus - nagu kunstiteos! Tegemist on koroit opaaliga, tal on ka teisi nimesid nagu heal lapsel ikka Ingliskeeles siis Boulder Opal, Matrix Opal ja võib-olla on neid veel. Tegemist on rauakivis olevate opaali soontega, mis moodustavad väga ilusaid mustreid. Ja opaali ilu tuleb rauakivis minuarust isegi rohkem esile kui puhtas opaalis. Raske on koroit opaali pildistada, sest ta lausa elab ja seda on raske pildile püüda. Erinevate nurkade all on opaali sädelus erinevates toonides. Super ilus! Ja ühest sellisest kivist tegin ma KAELAKEE 'Võib Olla':





Kas teie näete ka kivil istuvat mesilast?
Kaelakee on oma olemuselt hästi lihtne, et kivi paremini esile tuleks. Ka tagant jätsin ta tulevase omaniku soovil nii lahtise kui võimalik, sest see kivi on vaatamisväärsus mõlemalt poolt.
Ja peatselt näitan ka samast kivist tehtud sõrmust

Head Lastekaitsepäeva lõppu!

Olen viimasel ajal päris palju ehteid teinud kuid millegipärast ei taha nad hästi mu kodulehele ja blogisse jõuda. Eriti kui ilmad on sellised päikeselised nagu täna, siis leian ma 100 vabandust, et mitte arvuti taha istuda. Nii mõnus on ju looduses jalutada või rulluiskudega sõita või niisama linnulaulu kuulata
Paar nädalat tagasi tegin ühe lihtsa ja ilusa kaelakee, nimeks sai see 'KRISTALL-KOOBAS'. Kiviks on väga ilusa mustriga ahhaadi geoodi lõik. Pilt sellest siis siin:



Ok, nüüd lapsed tuttu ja siis saan ära lõpetada ka sellel nädalavahetusel alustatud ehted. Poodi on nädala jooksul tulemas vähemalt üks sõrmus, kõrvarõngad ja mobiiliripatsid.

kõigepealt suured tänud Anellyle blogi auhinna eest!



Selle postitusega saadan selle auhinna kõikidele Isetegijatele, sest olgem ausad, me kõik oleme seda ju väärt! Niiet palun!!!

Pikka aega olen vaadanud päris naturaalseid töötlemata kristalle ja olen neid uurinud igast nurgast, et kuidas küll neid ilma vigastamata ehteks vormistada. Minu juurde leidsid oma tee 13 Tiibeti mäekristalli. Nad on tohutult võimsa energiaga! Uurides rohkem Tiibeti kristalli kohta, sai selgeks, et nad ongi väga võimsad! Ja nüüd jäi mulle ülesandeks proovida üht nendest sõrmuseks vormistada. Tulemus on siin:







Jäin tulemusega üpris rahule, sest suutsin kivi kinnitada nii, et ei kasutanud ei liimi ega pidanud kivi vigastama. Ametüsti pesa jätsin alt lahtise, sest siis paistab Tiibeti mäekristallist tulev valgus läbi ametüsti ja paneb ta ilusasti helkima. Ka pisikesed "aknad" hõbedast kinnituses, lasevad valgusel kristallis mängida. See sõrmus ei ole päris igapäevaseks kandmiseks, sest ta on päris suur ja võib kergelt kuhugi taha kinni jääda. Samas on ta väga efektne ja erilisteks puhkudeks vägagi sobiv. Muidugi, kui ettevaatlik olla, siis võib ka igapäevaselt kanda Panin sõrmuse ka E-POODI üles. Sealt saab rohkem lugeda selle kohta, miks on sõrmuse nimeks "OM", mida see tähendab ja millised omadused on Tiibeti mäekristallil ning ametüstil.

Ikka päikest!

Ei ole vist võimalik ühtegi uut asja alustada ilma viperusteta... Ja kui ise mingi jamaga hakkama ei saa, siis saab sellega hakkama näiteks IT-süsteem. Nimelt otsustas minu kodulehe süsteem (misiganes osa seal) alguses uudiskirja e-poe avamise kohta üldse mitte välja saata. Ja kui ta siis lõpuks saatis... siis saatis neid osadele lausa kuni 10 (!) tükki. Mul oli muidugi jube piinlik aga teha ei saanud ka midagi enne kui juba kahju tehtud. Ja kuna ma nüüd ei julge uut uudiskirja vabandustega ka välja saata, vähemalt mitte enne kui on 100% kindel, et ta saadab ikka ainult ühe eksemplari, siis vabandan siin blogis - PALUN VABANDUST KÕIKIDE UUDISKIRJA TELLIJATE EES, KELLE POSTKASTI MA TÄNA RISUSTASIN! Loodetavasti antakse mulle andeks. Tean, et ennastki ajab selline asi vihale, kui keegi kirjadega pommitama hakkab. Aga mõnikord sellised asjad lihtsalt juhtuvad, tahad või mitte.

Vot just praegu on kätte jõudnud mu kauaoodatud hetk - LumiDesigns.com e-pood on tänasest AVATUD!!! ja nüüd lõpuks ometi saan ma keskenduda ehete tegemisele!!! Luban endale siiski enne ühe (või kaks ) öö end korralikult välja magada sest viimased ööd on möödunud arvuti taga kodulehte ja e-poodi sepitsedes.
Niiet, kel aega ja huvi, astuge läbi ja kui hakkab miskit häirivat silma, siis andke palun kindlasti teada. Eks see on see alguse asi, et ikka võib olla üht-teist kahesilma vahele jäänud. Olen tänulik igasuguse tagasiside eest!
Selleks, et pood avada, pidi ikka korralikult bürokraatiat korda ajama aga pean Eesti kiituseks ütlema, et enamus asju on võimalik korda ajada interneti teel ID-kaardiga, mis teeb minusuguse jaoks, kel on kodus väikesed lapsed, olukorra ikka tunduvalt kergemaks. Selleks sai siis registreeritud osaühing, taotletud kõiksugu load ja registreeringud ja ka nimemärgis sai registreeritud! Nüüdsest kannab iga minu tehtud ehe minu enda nimemärgist ja väärismetallist ehe loomulikult ka proovimärgist.
Esimesena sai poodi üles pandud sellised ehted:



Kindlasti lisandub sinna lähiajal kõrvarõngaid, sõrmuseid ja mobiiliripatseid!

Aga nüüd magama

PS. meil laulab ööbik IGAL öösel unelaulu! Küllap tal ka kodu siinkandis kuskil

Möödunud pühapäeva veetsin ma üle pika aja kivisid lihvides. Oi küll oli mõnus vaadata kuidas tuhmist ja nurgelisest kiviliistust kaunis ehtekivi valmib! Mul oli üks väga ilus ahhaadi-liist, kus on taimede osad sisse kristalliseerunud. Võtsin julguse kokku ja tegin ka sellest kolm ehtekivi. Ma arvan, et kaks neist on kõige ilusamad kivid, mis ma kunagi lihvinud olen. Veel valmis neli kristalliseerunud dinosauruse luust ehtekivi, kaks mustjas-sinakat ja kaks pruunikas-punast. Neist tulevad tõenäoliselt ehted meestele. Ja ühest looduslikult floriidi-kristallist valmis püramiid sõrmuse jaooks.

Siin on siis kõik koos:




Ja siin siis kaunid ahhaadid (ingl.k. dendric agate)





Täna paistab olevat ideaalne päev tubasteks isetegemisteks

Jääb tunne, et teatud kristallid otsivad mind üles just hooajati. Eelmisel kevadel tuli mul hirmus isu selliste kristallide järele nagu - granaat, tsitriin ja karneool. Siis tegin sellise komplekti:




Nüüd siis oli jälle isu samade kristallide järele, tegelikult juba veebruarist alates. Kuid kuna mul polnud siis vahendeid käepärast, siis ootas sõrmus oma aega. Ja nüüd on ta siis valmis. Tal on selline mõnus jõuduandev energeetika. Kõiki kolme kristalli võiks iseloomustada järgmiste märksõnadega - elujõud, küllus, loomingulisus, seksuaalsus. Ja nimeks saigi ta endale 'Naiselik Jõud' Valmis ta täiesti spontaanselt, seekord polnud mul mingit kavandit ega isegi mõtet, milline ta võiks olla või tulla. Tuli siis selline jõulisem seekord:

Tere hommikust!

Täna on mõnusalt tatine ilm selleks, et toas olla ja kivisid lõigata-lihvida. Ootamas on paar kiviliistu, millest tahaks ehtekivid teha ja hiljem siis ka ehted. Aga enne kui ma kivide kallale asun, tahtsin näidata ühte kaelakeed. Kuna ma sain endale vahepeal korraliku põleti, siis nüüd saan taas ehteid teha (jehuu! ). Ja seda võimalust ei jätnud ma kasutamata, eelmisel nädalal valmis kaks kaelakeed ja kaks sõrmust, proovin neid nüüd tasapisi hakata oma kodulehele üles panema. Esimesena näitan KAELAKEED 'KRISTALLMÄGI'. Seda kaleakeed hakkasin tegema juba Kanadas, nüüd juba rohkem kui pool aastat tagasi. Aga juhtus nii, et see stalaktiiditipp, mis mul siis tegemisel oli, purunes mu peopessa pisikesteks kristallideks. Siis ei julgenud ma tükk aega seda puutuda. Küll aga oli ootamas üks tugevam stalaktiiditipp (mis oli ka uue omaniku esimene eelistus tegelikult) ja sellest tegingi eelmisel nädalal oma uue põletiga selle kaelakee. Sellele kivile pesa tegemine oli paras nuputamine aga ma jäin tulemusega väga rahule - pesa on tugev ja ilus!





Rohkem pilte ja infot nii stalaktiidi kui ametüsti kohta leiab SIIT

Ja maa ärkab...

Täna oli väga ilus päikeseline päev, lumi on peaaegu sulanud ja juba on näha, et esimesed lilled on oma ninad maast välja pistnud. Meie oleme küll kahjuks terve perega haiged, eks see kolimiste stress on lõpuks haigusena kohale jõudnud. Oi kuidas oleks tahtnud kevadet "nuusutama" minna aga see peab natuke ootama. Kuid isegi aknast vaadates on tunda, et kevad on lõpuks kohal!
Neile, kes käivad piilumas, kuidas mul poe avamisega edeneb, teadmiseks, et tegelen asjaga. Kahjuks on bürokraatiat päris palju ja see võtab aega. Nohune nina on küll mõtlemisvõimet kõvasti vähendanud aga usun, et saan hakkama ja ega see nohu igavesti ka ei kesta (vähemalt räägitakse nii). Mis puutub nohusesse ninasse, siis just ükspäev kui olin sunnitud autoroolis olema, siis küll mõtlesin, et lisaks joobes seisundile peaks olema keelatud ka nohuga autorooli istumine. Nii aeglase mõtlemisega võib päris palju ohtlikke olukordi tekkida...
Ok, asjast ka. Ma pole ikka veel saanud ehteid teha, sest ootan oma uut põletit. Vana on natuke liiga nõrgaks jäänud minu jaoks. Aga hea asi on see, et muud ehtetegemise asjad on kastidest jälle välja võetud ja ootavad mind. See-eest võtsin end kokku ja panin oma kodulehele paar ehet üles. Nad valmisid juba eelmisel aastal aga seoses kõiksugu kolimistega pole ma lihtsalt jõudnud neid varem üles panna. Ja neid on veel..

Esimene on DINOSAURUSE LUUST TEHTUD KAELAKEE. Jah, tegemist on päris dinosauruse luuga! Keda huvitab, võib sellest rohkem lugeda minu KODULEHELT. See läks kingiks minu vennale. Muide, selle ehtekivi lõikasin ja lihvisin ise. Dinosauruse luu liistu sain juba Kanadas olles ühest Kanada suurimast kivipoest (asub Toronto lähistel). Kaelakee sai endale nimeks "Kilp", sest tegin ta kilbi kujulise




Teisena panin üles ühed KÕRVARÕNGAD, mis on siiani ühed mu lemmikud. Need on tehtud rutiilkvartsist. Rutiilkvarts on mulle juba kaua väga südamelähedame olnud. Metallina on siin kasutatud kullaga täidetud (14K/20) metalli.




Ilusat kevadet ja püsige terved!

Eile sain omal nahal tunda, mis tähendab kui jalad ei liigu ja rääkida ei suuda kuigi füüsilist viga ei tohiks olla. Ei olegi selleks alkoholi vaja, piisab korralikust šokist. Pole just mõnus jääda poliitiliste arveteklaarimiste hammasrataste vahele. Just nüüd kui saime suure osa oma asjadest lahti pakitud, peame hakkama neid jälle kokku pakkima. Eile istusin oma ehete tegemise asjade riiuli kõrval ja nutt tuli kurku, sest ma olin nad just ilusti kastist välja võtnud ja juba olin jõudnud mõelda, et nüüd kohe-kohe saan nendega jälle tegelema hakata. Ja täna... pean nad kasti tagasi pakkima. Ja peame ka Peterburist lahkuma. Oleks tahtnud siin blogis veel palju Peterburist ja siinsest elust-olust pajatada aga nüüd jääb ka see tegemata, sest meie aeg siin on läbi saanud. Kuidagi ootamatult ja äkki.
(kes kursis pole, saab lähemalt lugeda põhjustest siit)

Nonii, asjad saime juba mõni aeg tagasi kätte aga see kastide hulk on ikka nii suur, et nendest "läbisöömine" võtab ikka kõvasti aega Seepärast pole ka saanud ehteid veel teha. Aga loodan varsti nendeni jõuda.
Vahepeal sai aga esiemade tarkust meenutatud ja ise kodus leiba küpsetatud. Ideaalis oleks tahtnud enne kastid lahti pakkida ja siis leivalõhna tuppa lasta aga ei saanud... uudishimu oli lihtsalt nii suur. Kallis TUULIK oli see hea inimene, kes kinkis mulle omaküpsetatud leiva (mis oli muideks suurepärane!!!) ja varustas mind ka juuretisega, et saaksin ka ise leiva küpsetamist proovida. Esimese korra kohta võib tulemusega päris rahul olla, kuid tean ka juba seda, mida järgmine kord teistmoodi teha tahaks. Eks see ongi vist selline kunst, mida õpib ainult kogemusega. Aga et oleks märk maha pandud, siis lisan siia pildi oma esimesest leivateost:

Mul on jäänud blogisse panemata ühed kõrvarõngad, mis sai tehtud juba sügisel. Tegemist on erakordselt lihtsate kõrvarõngastega, kuid pean tunnistama, et tegin selliseid esmakordselt. Nad väga praktilised, sest neid saab kanda niivõrd erinevate riietustega ning ka erinevate tujudega tänu sellele, et kivisid on võimalik vahetada vastavalt vajadusele. Kodulehele panin sellised pildid:











tegelikkuses nägi aga komplekt välja selline




Rohkem infot kivide ja nende mõjude kohta leiab siit: KÕRVARÕNGAD 'MUSTLANE'

Talv on minujaoks möödunud siiani nagu... ma ei oskagi seletada, ma oleks nagu talveunes olnud koguaeg. Pole ei jõudu ega tahtmist millegagi tegeleda. Küllap on need kolimised mind täiesti tühjaks tõmmanud. Eile tuli üle pika aja väike energiasutsakas ja siis tundsin, kui väga ma igatsen oma ehetetegemise ning kivilihvimise vahendeid. Nad pole siiani minuni jõudnud Loodetavasti järgmisel nädalal siiski jõuavad. No kui nad ükskord siia jõuavad, siis ma ei teagi, kust alustada - tahaks ju kogu kaotatud aega tagasi teha. Minu visandite kaustik saab varsti täis ja eile lugesin just kokku, et tegemist ootab 20 (!) ehet. Kuna lapsed nõudsid kooki, siis ma valasingi kogu oma igatsuse ja ootused sellesse kooki:




Kui kook ahjust tuli, siis polnud mu kaunist kujundusest muidugi miskit järel aga sellest polnud midagi sest kook maitses häää

Täna oli St.Peterburgis imeilus päev! Hommikul ärgates vaatas aknast vastu tõeline muinasjutumaa, kõik puud olid härmas ning kaetud lumega. Niiväga oleks tahtnud minna koos fotoaparaadiga linna seda ilu jäädvustama, kuid kahjuks on tütar haige ja seepärast pidime tuppa jääma. Kuid siiski õnnestus mul koduaknast seda ilu natuke jäädvustada:






Võib ainult ette kujutada kui ilus võib kõik olla kui linnast välja sõita...

Siin on mu esimene kaelakee, mis valmis mu enda lihvitud kivist - kaelakee 'Kõrb'. Kivina kasutasin pilt-jaspist. Juba kivi lõigates ja lihvides, teadsin, et sellest tuleb üks kõrbeteemaline kaelakee. Kui seda kivi vaatate, siis saate aru. Natuke juttu sellest kaelakeest minu kodulehelt:

2009 aasta juunis oli mul võimalus reisida mööda Põhja-Ameerikat ning sõita ka läbi paljude kõrbede. Pean ütlema, et kõrbes olemine jättis mulle sügava mulje. Pealtnäha pole kõrbes midagi muud peale tohutu kuumuse ja lõputute liivaväljade. Raske on ette kujutada elu kõrbes, kuid tegelikkuses on ka seal elu - kasvavad taimed, elavad loomad ning ka inimesed. Sellistes rasketes tingimustes kasvavad erakordselt tugevad hinged. Seal olles ei suuda imetlemata jätta nende elutahet ning visadust. Ning ka kõrb ise pakub nii silmailu kui ka hingerahu.




Kauneid Jõule kõigile!

Juba mõni aeg tagasi valmis kaelakee 'Hea Energia'. See läks ühele toredale inimesele, kes tegelikult ise joonistas mulle visandi, milline peaks ripats välja nägema. Tavaliselt suhtun ma igasugu sümbolitesse suure ettevaatlikkusega ja ilma nende tähendust teadmata neid ei kasuta ega valmista. Kuid selle sümboliga olid teised lood. Ma pole suutnud leida internetist ega raamatutest selle sümboli tähendust, kuid juba seda vaadates tunnen, kuidas sisse tuleb rahu ja korrastatus. Mul on palve kõikidele, kes seda blogi juhtuvad lugema - kui te teate rohkem sellest sümbolist, palun andke ka mulle teada ning kui võimalik, siis ka viide allikale. Aga hea energiaga on tegemist küll







Kuna ripats kinnitub kaelakee külge kinnitiga, siis saab seda panna ka erinevate kettide külge.
Materjalid: mageveepärlid ja sterlinghõbe (925)

Tere St.Peterburgist!
No kes oleks uskunud, et minu teed mind Venemaale viivad?!? Aga eks elu on ka näidanud, et kõik kindlad suhtumised on vaja ümber lükata, sest ei ole miskit siin maamuna peal, mida saaks ainult üheselt võtta. Olid ajad (ja mitte just kaua aega tagasi) kui ma ei tahtnud midagi Venemaast kuulda ja kõige vähem seal elada. Ja nii jäi ka venekeel õppimata. Nüüd on mind elu siis toonud otse keset venelasi ja Venemaad. Olen siin olnud kõigest nädala ja juba olen pidanud tegema ümberhindamisi oma suhtumistes. Olen juba jõudnud näha venelaste sõbralikkust, heasüdamlikkust ja avatust ning ka nende kaunist arhitektuuri ja see kõik ei saa külmaks jätta. Kartsin, et potsatan maha keset nõukogudeaega aga tegelikult on tegemist vägagi euroopaliku linnaga. Eks ma jõuan siin igasugu kogemusi ja muljeid saada aga praegused on küll üle ootuste positiivsed. Ootan ka kannatamatult võimalust venekeel selgeks õppida, asi, mis minus varem külmavärinaid tekitas. Aga vot kuidas võivad suhtumised muutuda nii lühikese ajaga.
Tahaksin rääkida paarist seigast minu esimestel päevadel St.Peterburis. Teisel päeval tuli minu abikaasa koju kutsega kristallide näitusele. Mul vajus suu sõna otseses mõttes töllakile, sest pole vist olemas paremat tervitust ühe linna poolt kui korraldada esimesel nädalavahetusel kohe kristallide näitus! Ja möödunud pühapäeval sinna ka sammud seadsin. Teepeale jäi Peeter Pauli katedraal. Kui kindluseväravast sisse astusin, siis algas kirikutornis võimas kellademäng, mis viis justkui teise maailma. Ma pole eales varem nii võimast kellademängu kuulnud! Nojah, kell sai parajasti 12 päeval ja tegu oli pühapäevaga. Kokkusattumus? Võib-olla...
Mõned pildid katedraalist:







vaade kindlusele Neva jõelt:




vaade kesklinnale jõelt:




Ermitraaž ehk Talvepalee:




Ja muidugi pildid kristallide näituselt:

















Niiet, kes tahab sellisel näitusel isegi osaleda, siis ei peagi seda nii kaugelt otsima. Järgneva kolme kuu jooksul toimub selliseid näituseid iga kuu lausa! Rohkem infot leiab siit: www.gemworld.ru
Mina sain sealt paar väga kena pisemat ja suuremat kivi ning nüüd ootan kannatamatult, mil minu ehetetegemise ja kivilõikamise vahendid minuni jõuavad. Aga peab ütlema, et selline sundpuhkus (kus mõnel päeval pole isegi internetti) on väga mõnus ja kosutav!

Juba mõnda aega tagasi joonistasin oma visandite kaustikusse ühe kaelakee. Isegi kivi oli selle kaelakee jaoks välja valitud, kuid kaelakee valmistamiseni ei jõudnud ega jõudnud. Hiljem sain aru, et see pidigi nii olema, sest sellel kaelakeel olid omad plaanid ning ta ootas õiget aega. Õige aeg saabus umbes nädal enne Kanadast lahkumist kui minult paluti larimariga kaelakeed. Vaadates olemasolevaid larimari lihvitud kivisid, meenus mulle, et olen ühe tarvis juba kaelakee visandi teinud. Pärast paari päeva ning ka mõnda öötundi valmiski KAELAKEE NIMEGA 'MARE'. Mare tähendab ladina keeles merd ning on ka kaunis eesti naise nimi. Suurepärane kokkusattumus, kas pole? Eriti fantastiline on see, et see kaelakee läks naisele nimega Mare







Sellel kaelakeel on ka tagaküljel väike üllatus Kivi jätsin tagant lahtise ning kivi toetavad traadid moodustavad muu kaelakeega terviku:




Materjalideks siis poolvääriskivi larimar ning sterlinghõbe

Hea on kodus olla Minu viimasest Eestimaa külastusest on möödas rohkem kui üks aasta ja sellegipoolest on nüüd tunne nagu polekski ära olnud. Jah, palju on muutunud kuid tunne on sama. Natuke aega saame nautida kodumaal olemist ja siis ootavad juba uued maad ja uued rahvad.
Enne Kanadast lahkumist sai palju ehteid tehtud, mida proovin nüüd tasapisi nii oma kodulehele kui blogisse üles panna. Siin on üks Kristall-Lill, olen sellelaadse kaelakee juba varemgi teinud. Kui eelmine ripats kinnitus keti külge kahest kohast külgedelt, siis uuel on kinnitus vaid ülevalt. Minuarust on mõlemad variandid kenad.



Kaunist jõuluaja ootust teile!

Head aega Kanada!

Täna on millegipärast emotsioonid nii laes, et pean end kuskil maha laadima. Kohe-kohe jõuab kätte meie viimane nädal siin Kanadas. Sellega seoses on nii palju tundeid, et raske on neid sõnadesse panna. Olgugi, et oleme oma elus päris palju elukohti muutnud, siis tundub praegune minek kõige raskem. Kas on asi selles, et meie lapsed peavad Kanada kodu oma päris koduks või selles, et meie teine laps sündis siin samas majas ja see on tema koduks olnud kogu tema elu või… Põhjuseid võiks leida palju. Eks on ju hea neid laste kaela ajada. Kuid tõsi ta on, et Kanada on meie kodu olnud, olgugi, et kõigest natuke üle kolme aasta. Ise jään kõige rohkem taga igatsema suviseid Bancroftis käike, laste ja mehega mööda kristallide-kaevandusi käimisi. Lisaks kivide otsimisele sai lihtsalt looduses üksteisega olla, ühiselt otsida ja leida. Kui vanem tüdruk jooksis õhinal minu juurde, käes mäekristall ja hüüdis juba kaugelt: emme-emme, vaata, mis mina leidsin! Ja pisem solberdas amasoniidi ja kvartsiga ümbritsetud ojakeses, ise põlvini ning küünarnukkideni märg. Ja siis mäed… Need jäävad mulle igavesti südamesse. Kes mägesid armastab, see teab. Nendest õhkuv suursugusus ja rahu on niivõrd suur, et sellest ei jää keegi puutumata. Selliseid mägesid, kus lumised mäetipud ulatuvad taevasse ja otse mäe all on sügavsinised järved ümbritsetuna kuuskedest, seda leiab vist ainult Kanadast. Ja neile, kes leiavad, et Põhja-Ameerika on kerglane ja pealiskaudne oskan soovitada ainult ise kohale tulla ja vaaadata natuke kaugemale suurlinnadest. Nii rikkalikku loodust ei leia mujalt.
Samas on igatsus Eesti järele väga suureks kasvanud juba. Minu viimasest Eestis käigust on möödas peaaegu 1 aasta ja 3 kuud. Niiväga tahaks juba näha kalleid inimesi, keda pole liiga kaua aega juba kallistada saanud. Ma igatsen neid nii väga. Ja meri.. ohh kuidas ma igatsen mere järgi.. Läänemerd ei suuda asendada ükski ookean, ta juba lõhnab teistmoodi, selles lõhnas on segatud omavahel mere, mändide ja niiske liiva lõhn. Ning Tallinna vanalinnas tahaks jalutada. Arvan, et meil on maailma ilusaim vanalinn. Kaks aastat tagasi sai käidud jõulude ajal raekojaplatsil, kus oli jõululaat ning kõik oli kaetud muinasjutuliselt valge lumega, mida sadas aina juurde. Küpsetati verivorsti ning potist tuli hapukapsa lõhna. Mmm..
Tundub, et seda kõike on liiga palju. Kuid tean ka seda, et üpris varsti, kui välja ja sisse kolimised on möödas ning uues kohas end rahulikult sisse seatud, siis on kõik jälle paigas. Ning milliste võimalustega on mind õnnistatud – näha niipalju maailma erinevaid paiku, õppida tundma erinavaid rahvaid ning kultuure! Ma olen väga tänulik nende võimaluste eest isegi kui nendega kaasneb tõeline tunnete sasipundar.




See pilt on tehtud Kanadas, Briti Kolumbias, koha nimi on Lake Louise.


Väga südamesse läksid alloleva laulu need read:

Come by the hills to the land where fancy is free
and stand where the peaks meet the sky and the lochs meet the sea
Where the rivers run clear and the bracken is gold in the sun
and the cares of tomorrow can wait till this day is done.

Siin on siis lubatud pildid lähemalt:

Punane jaspis hematiidiga. Need kivid olid minult tellitud ning neist peaksid tulema sõrmus ja kaelakee:




Kristalliseerunud dinosauruse luu. Mulle endale luud üldjuhul ei meeldi aga kuna tean, et mu väikesele vennale kindlasti meeldib, siis tegin selle kivi talle:




Mookaite. Retsuk, ma oleks tahtnud neist kõrvarõngad teha aga millegipärast asendus tegemise käigus punane värv pruuniga Eks peab uuele katsele minema...




Leek-ahhaat. Sellest mõtlesin ühe suuremat sorti sõrmuse teha. Eks näis Valge koht pole mitte praak vaid kivi oligi sealt valge. Vaadake kui ehtsad leegid selles kivis on!




Veel punast jaspist hematiidiga. Kuna minult telliti ehtekivid punase jaspise ja hematiidiga, siis tegin ka endale portsu kivisid sellest. Ma olen niii rahul tulemusega Tohutult ilusad värvid ja mustrid nii nendes kui tellitud kivides!




Ahhadi geoodi lõigud. Ma arvan, et jätan nad täpselt sellisteks ja mõtlen nende tarbeks välja mõne sellise pesa, mis ka nende külgi võimalikult palju näitab. Vasakpoolne on mu eriline lemmik, tavaliselt nn. lõputükke ei kasutata kuid minuarust on ahhaadi välimine külg niivõrd atraktiivne, et patt oleks teda kõrvale jätta. Just selle välimise poole jätangi seekord ehtes väljapoole: