Meeltult pikk paus on olnud minu tegemistes, aga selleks on ka oma põhjus

Nimelt sai päev enne meie Vabariigi sünnipäeva minu elus läbi üks pisike vahe-etapp, mis kestis 2 ja pool aastat....
Sellesse ajavahemikku jäin nii mõndagi negatiivset, kuid enamasti siiski palju positiivseid kogemusi.

Kõige tähtsaim sündmus, mida tahan ka Teiega jagada, oli minu kooli lõpetamine - Räpina Aianduskooli maastikuehitaja erialal ja lausa kiituskirjaga



Tagasi vaadates tundub endalegi uskumatu, et koolitee taas jalge alla võtsin. Ausalt öeldes läksin vaid huvi pärast sisseastumis katseid tegema ja ega ma eriti ei uskunud et sisse saan, kuna mitte kuidagi ei tulnud meelde fotosünteesi tagajärjel taimesse tekkiv ühend - klorofüll ja pindala arvutamisel 3m X 3m sain 6 ruutmeetrit!!!! Rääkimata veel paljudest muudest erilistest küsimustest.
Tundus täiesti mõistusevastane kooli sisse saamine, kuid seda suurem oli minu üllatus, kui oma nime valitute seas nägin

Ja ma ei kahetse mitte ühtegi sekundit koolis veedetud ajast. Pigem on kahju, et see teekond otsa sai. Sain sealt mitu uut sõpra, kellega ikka ühikas reeglite vastaselt veinikest rüüpasime ja põrandal lesides oma koolitöid tegime.



Jään igatsema neid nädalaid, kui sain end rutiinist välja rebida.

Ning kõige rohkem on mul kahju, et ma ei näe enam Reet Palusalu´t, õpetajat kes andiski meile enamuse põhitarkustest maastiku ehitamisel



Ta oli niivõrd hea õpetaja, et kui meil oli kutseeksam, siis oma vaba päeva veetis ta meie juures ja vaatas kuidas meil läheb. Ning iga pausi ajal utsitas meid tagant. Kui teda poleks sellel päeval seal olnud, siis oleksime juba enne lõppu alla andnud.

Sel aastal oli eksam teistsugune – kui eelnevatel aastatel lõpetati aiaplaani ja selle kaitsmisega, siis meie lõpetasime juba plaani järgi ehitamisega. Iga päev oli erinev plaan ja minu oma oli selline



Kastis tegutsesime paarilisega – puitsillutis oli ühistöö ning ülejäänu pidi tegema iseseisvalt. 100%-liselt ma platsi valmis ei saanud (lillekastile jäid iluliistud panemata) ja Kutsekoja poolt antavast kutsetunnistusest jäi puudu vaid närused 3 punkti.
Kuid olen oma tööga rohkemgi kui rahul, pingutasin iga viimnegi kui minut ja vett pole ma vist kunagi nii palju joonud.


No ja kuigi see on kõik üks suur isetegemine olnud, siis ega ma näputööd ka unustanud ei ole – lõpetamisel seljas olev kostüüm valmis lõplikult vaid kolm tundi enne aktust......

Päikest Teile kõigile

Kevad teeb alati tuju rõõmsaks, eriti kõik tärkavad lilled ja aina rohelisemaks muutuv loodus. Nii hakkasid ka minu pärlikarbist piiluma ühed armsad roosad lilled






Ning ühed eriti roosad mummud





kõigile Isetegijatele

Sa oled mu Kallis, mu päikesekiir,
mu tähed, mu kuu, mu tuuleiil.

Sa oled mu igatsus, ootus ja rõõm,
mu tormise elu tõus ja mõõn.

Sa oled mu äike, vihm ja kõu.
mu ainuke nõrkus, mu elujõud.

Sa oled mu naer, mu kurbus ja hirm,
sa oled mul kõik, ma armastan Sind......


Üks väike inimene lihtsalt suudab kõike seda oma olemusega



Kuid loorberitele ma puhkama pole jäänud, pigem vastupidi - inspiratsioon oli lihtsalt haihtunud. Ja vägisi miskit ilusat tegema hakates võin ma kindel olla, et põrun täiesti.

Nii siis ootasingi millal see inspiratsioonilaine taas minuni jõuab.......ja ta tuli


Kõige pealt üks väikese vimkaga kõrvarõngapaar Mis te arvate, millest need tehtud on? (arvatavasti lihtne mõistatus)




Käputäis kõrvarõngaid veel, millest enamus on enale juba uue omaniku leidnud















Leidsin üsna hiljuti, et mulle oleks uut käekotti vaja Ja no ega siis saa minna seda poodi ostma, tuleb ikka ise teha




Oli vaja ka ühte kotti, kuhu mahuks sisse mulle hädavajalik varustus




ning veel ühte ülejäänud pudinate jaoks






Päikest kõigile


Õnnelik olen

Kummaline kuidas elu teeb selliseid järske pöördeid.....
Et kõik on justkui korras ja hakkab täpselt paika loksuma, kui äkki käib ------PÕMMMMM------ja kogu maailma variseb kokku!

Aga saatuse vastu ei saa (juhul kui see olemas on)!
Saatus mängib vingerpusse - nii häid kui halbu - just siis, kui seda kõige vähem oodata on. Ta võib torgata oma terava sõrmega nii valusalt, et kukkudes on raske püsti tõusta ning võibolla isegi puudub tahtmine seda teha.....
Või siis annab see sama sõrmeke hella tõuke just sellel hetkel, kui on vaja astuda üks õige samm parema elu suunas!

Kõige tähtsam on siiski peale kukkumist uuesti püsti tõusta - olgu see nii raske kui tahes, aga seda peab tegema. Lihtsam on siis, kui sinu kõrval on inimesed, kes hoolivad ja armastavad....

Ja teate.....ausalt öeldes on elu nüüd lill - päike paistab eredamalt kui kunagi varem, sest minu elus puhuvad uued tuuled


Üks tükike kooki teile minu uue ja pisut parema elu auks






Et päike paistaks ka teie peale eredamalt



Olge muhedad

Laupäeval käisin Põlva Käsitööklubile pärlimummude tegemist õpetamas. Ise jõudsin selleks ajaks mõne paari mummukõrvakaid näitamiseks valmis teha.








Ning lisaks mõned lihtsad konksud





Ilusat Sõbrapäeva

Viis päeva on möödunud sellest, kui mina oma veerandsajandat sünnipäeva pidasin Pole üldse tunnet, et oleksin kuidagi vanemaks saanud, sest koolipinki nühkides (seda küll kaugõppijana) tekib taas kooliplika tunne

Näputööks pole olnud piisavalt aega, kuid ühed pisikesed Buffinid olen jõudnud pusida.






Kuuluvad need peagi ühele pisikesele poisile, kes mõningad päevad enne minu tähtpäeva ilmavalgust nägi

Minu täditütre poeg Paulike




Seniks kõigile


Uute pärlenduste/kudumiteni

Pärlimummu õpetus

ehk kuidas mina mummukesi teen

Ideaalvariandis mummuke (punased helmed näitavad kus peab kasvatama/kahandama)

Alguse teen sõrmede vahel valmis ja siis hiljem kolin pärli peale
Tamiili soovitan ikka tugevalt iga kord tõmmata, kui olete helme paika saanud - eriti kasvatamise ja kahandamise ajal

Kasutan 11/0 seemnehelmeid, 1,4 cm lägimõõduga pärlit ja 0,15 mm paksust tamiili ning aasaga traadijuppi

Alustame 5 seemnehelmega ----------------> millest põimime tamiili mitu korda läbi - sõlme pole vaja




Tamiili võiks veel kahest pärlist läbi viia, siis moodustub ilus ring




Teisel ringil paneme iga helme vahele
ühe helme, kokku 5 helmest ringil ------------->ringi lõpetame nii




Saame




Kolmandal ringil läheb igasse vahesse kaks helmest, kokku 10 helmest ringil




Kolmanda ringi lõpetus




Neljandal ringil läheb iga helme vahele üks helmes, kokku 10 helmest ringil




Nüüd võime kolida pärli peale




ja teha viienda ringi sama moodi nagu neljanda - üks helmes igasse vahesse, kokku 10 helmest ringil




Kuuendal ringis hakkame taas kasvatama

Esialgu esimesse vahesse üks helmes




siis järgmisse vahesse kaks helmest




Ja nii kordame kuni ringi lõpuni (üks helmes vahesse, kaks helmest järgmisse vahesse), kokku tuleb 15 helmest ringil




Seitsmendal real läheb üks helmes igasse vahesse, kokku 15 helmest ringil




Ja nüüd pole muud kui ainult helmeid lükkida, kogu aeg 15 helmest ringil




Helmeid lükkida seni kuni pärlit jääb paistma umbes nii palju nagu pildil




Nüüd hakkame kahandama

Võtame ühe helme nõelale ja pistame nõela korraga kahest helmest läbi




Kahandamine käib üle kahe helme, lõpuks peab ringile jääma 10 helmest




Järgmisel ringil läheb üks helmes igasse vahesse, kokku 10 helmest ringil




Järgmisel ringil taas üks helmes igasse vahesse, kokku 10 helmest ringil




Uuel ringil hakkame kahandama

Võtame ühe helme nõelale ja pistame nõela korraga kahest helmest läbi ja nii kuni ringi lõpuni




Kokku jääb 5 helmest ringile




Viimasel ringil läheb igasse vahesse üks helmes, kokku 5 helmest ringil



Tamiiliotsad peidame lükkimise teel mummu sisse peitu

JA ONGI PÄRLIMUMM VALMIS!!

Muidugi võib juhtuda (minul tavaliselt), et pärl, mille ümber ma mummu teen on liiga väike või liiga suur.
Väikese pärli puhul tuleb lihtsalt mitte 5 kohas kasvatada/kahandada, vaid siis vastavalt kas 4, 3, või 2 kohas. Kasvatamised/kahandamised tuleb ühtlaselt pärli peale ära jagada.
Kui pärl on suurem, siis alguses tuleb kasvatada/kahandada ikka sama moodi nagu õpetuses. Kuid siis tuleb teha ka kolmas kasvatamise ring ning kasvatada sellel ringil vastavalt nii palju, et pärl saaks kaetud, aga soovitavalt mitte üle viie kasvatamise/kahandamise ringil.


kõigile ja loodan et keegi saab tänu sellele mummu tegemise selgeks

Minu sõprade Jõulud muutusid hulga magusamaks, kui nad sellise kommipaki avasid - selles oli palju erinevaid komme, lausa kuute erinevat sorti

Oma "tütrekesele" kudusin jõulukingiks sooja komplekti - mütsi tahaksin ka veel teha




Päev enne aastavahetust oli vennapoja esimene väike juubel ning selleks puhuks valmistasin koos väikse abilisega sünnipäevatorti



Sünnipäevalaps ja tort ise


Uue aasta puhul sai meie poja päevi näinud tool



endale uue kuue, millel on ka tasku "väärisasjade" peitmiseks






Seekord tuli siis pärlivaba postitus


Ilusat Uut Aastat kõigile Isetegijatele!

Oiii kui õnnelik ma olen lõpuks ometi tuli mul taas leib välja - ja nii head, kui seekord pole ma veel saanud.



Tegelikult mõlgutasin peas juba leivateost loobumise mõtteid, kuid siis tuli vennanaine koju mingisugusegi piimaseenega, millega hapupiima saab valmistada. Nii ma palusingi temalt om leiva jaoks natukene seda jube heade bakteritega hapupiima
Leivajuuretis oli väga tänulik ja kasvab mul mühinal külmikus

Eelmine nädal möödus koolipingis istudes ja meil oli ka taimeseade tund, kus valmistasime selliseid kerasid



Mis hiljem saavutasid oma täieliku ilu




Vähekene näputööd jõudsin ka teha






Meil on siin külma -21
Päris krõbe

Päikest ja sooja kõigile

Meisterdasin natuke fimoroose







Ühed pärlid ekslesid ka roosikeste sekka



Ühel päeval seiklesin ma siinsetes blogides ringi ja leidsin Sillulullu blogist retsepti \"Sealiha prantsusepäraselt\" ning proovisin kohe järele teha. Teate, ma pole eales NII HEAD liha söönud Lihtsalt võrratu maitseelamus minu jaoks. Suure sibula armastajana panin muidugi seda vist lausa kolmekordselt, aga juba minu loomusues on retseptide koguseid mitte nii täpselt jälgida.


Ilusat esimest adventi

Vahepeal sattusin kudumislainele ja tegin pojale külmaks talveks (kui meil seda tuleb) sooja mütsi ja sokipaari.




Ja eile äkki tuli mul pärlendamis isu ning tegin kohe mitu paari kõrvarõngaid valmis.





Üks asi mille pärast ma väga nördinud olen, on see, et mul ei tule enam leivategu välja - leib ei küpse seest ära ja ei kerki ka enne seda piisvalt. Aga ma siiski loodan, et saan kunagi taaskord sooja leiba süüa


Päikest kõigile

Jõudisn minagi nii kaugele, et mul läks oma nimesilti vaja. Ei saa ju nimetuna kokkutulekule minna, muidu inimesed ei tunne ära



Ja siin siis minu köideteud album, mille Põlvakate teisel kokkutulekul Vikikese juhendamisel meisterdasime




Päikest kõigile

Aga mina tegin leiba------vot nii palju



Eelmine nädal sai minust taas õpilane - üle 5 pika aasta Olen nüüd maastikuehitust õppimas. See on hoopis vastupidine sellele erialale mida ma muidu oman, aga eks elu teebki imelike pöördeid ja mul oli ammu unistuseks maastikuehitust õppida(teiseks unistuseks on fotograafia)

Pärlimummud aga puhkasid terve selle nädala kui ma koolis olin ja nüüd sain nad pildile püüda





Ühed lehekesed on ka mummude hulka eksinud



Rohkem kui nädal tagasi käisin Põlvakatega albumeid köitmas, pildile pole ma oma albumit veel püüdnud, kuid teen seda kindlasti

Paar päeva olen nokisedes tellimusitöid teinud

Valmisid mustadest fimoroosidest kõrvarõngad ja käevõru





Lõpuks need sinised kõrvakad!!! Ma arvasin, et ei oska neid kuidagi valmis teha, aga hakkama sain



Lihtne komplekt kingituseks



Proovisin mina heleroosadest tilkadest liitpärlit teha - päris omapärane tuli




Tundub et peab veel fimoroosikõrvakaid tegema - millegipärast kaovad ruttu käest

Mina, minu elukaaslane ja minu vennad saime hakkama ühe suure isetegemisega. Viimased kaks nädalat kulusid minu ema köögi remondile. Ja tulemus sai minu meelest suurepärane



Algas tegelikult kõik sellelst, et minu ema juures mingi aeg elanud tütarlaps tahtis minu vanematele nende pulma-aastapäevaks kinki teha, tänutäheks seal elatud aja ja teadmiste eest (nagu ta ise ütles), ning tema kingisooviks oli teha köögimööbel (tema elukaaslane töötab vastava tegevusalaga firmas)
Ja nii ma hakkasingi kööki joonestama SketchUp 7 programmiga.
Ema ja isa suutsin kuidagi nõusse saada, et hakkaksime remonti tegema. Köögimööblist polnud neil aimugi, nii et sellest pidi tulema üllatus.

Tähtajaks kujunes 19. september. Lammutama hakkasin 7.septembril ning nelja päeva pärast nägi meie köök välja selline



Tööd oli palju - kõik tuli ju uuesti teha. Mina sain natuke pahteldada ja kõvasti lihvida ning värvida, mehed tegid põranda ja panid kipsi seina ning isa paigaldas uue elektrisüsteemi. Nädal enne tähtaega sain mööbli tegemiseks õiged köögi mõõdud anda. Kaks päeva enne tähtaega lihviti põrand ära. Üks päev enne tähtaega käis meil kõva töö - hommikul hakkas vanem vend plaate seina panema, siis lakiti põrand ära, kui lakk kuiv oli, hakkas vend vuukima ja mina teist värvikihti peale kandma. Kui mina värvimise lõpetasin kanti põrandale uus kiht lakki ning jäime järgmist päeva ootama.
Meie õnn, et just samal päeval Põlvas käsitöölaat oli, kuhu ema minna tahtis. Ja Kihnu Virvet peaks ka tänama, et ta oma esinemisele tunni võrra hiljaks jäi, sest meil oli seda tunnikest just vaja, et mööbel õigeks ajaks paika saada

Lõpuks jõudsid nad koju ja ema oli minestamise äärel






Meie suur üllatus läks 100% -liselt korda