Mitmed on küsinud selle roosa boolero õpetust (ameeriklased ütlevad vist selle kohta hoopis shrug?). Aga teha on tegelikult väga lihtne, kuigi tundub esmapilgul keeruline. Kui teha samast lõngast (Novita Nalle Colori), siis mina alustasin 107 silmaga (vardad nr 6,5) ja kudusin tavalist parempidi kudet kuni lapi kõrgus on 25 cm. Siis saad ca 80 x 25 cm tüki. Otstest õmblesin käeaugu kohad kokku (ca 5 cm) ja siis võtsin kõik sisemise külje silmad ringvarrastele nr 3,5 ning kudusin 2x2 soonikut ca 10 cm (võib ka pikemalt või üldse pärast veel alla heegeldada). Siis heegeldasin otsa varrukad. Minul läks lõnga veits üle ühe toki (väga napilt jäi ühest dokist puudu). Kuna see keskmine osa on suurte varrastega tehtud, siis jääb selline õhuline, nagu ma tahtsingi, kuna ei viitsinud mingi mustriga jamama hakata.



Teise asjana sain valmis oma komplekti, mida mõtlesin oma pruuni karvase tagi juurde. Müts oli mul varasemast valmis, aga salli polnud sellist. Otsustasin siiski viimasel hetkel sallkrae kasuks, kuna tagil on kaelus väga avar. Kuna mul sama lõnga enam polnud, siis kombineerisin poes leiduvaga. Panin kaks Red Heart Lisa lõnga kokku (pruuni ja beezi). Kaela osa ongi topelt kootud, et soojem oleks. Heegeldus ühekordse lõngaga. Kuna seda sallkraed on siin vist juba kõik teinud, siis lisasin omalt poolt narmad (lõnga jäi veits üle ), et oleks veits teistmoodi.

Sain valmis teise boolero. Seekord on tegemist hübriidiga- osa on kootud, osa heegeldatud. Lõngaks Novita Nalle Colori. Tegelikult mulle see lõng eriti ei meeldi, liiga villane ja liiga peenike, aga samas väga ilusa värvivalikuga (eks seepärast selle ostsingi).
Kasutasin vardaid 6,5 ja sooniku juures vardaid 3,5 ning varrukad heegelnõelaga nr.3 /tänud Muhvile tähelepanelikkuse eest, unustasin ise ära/ Seljas pilti ei õnnestunud teha, pole hetkel kedagi kes pildistaks

Käsitööprojekte on mitu pooleli, aga tahtsin näidata kahte uut ajakirja, mille omanikuks hiljuti sain. Ühel sõbrantsil on tihedad sidemed USAga ja ta haaras mulle kaks tükki kaasa. Pole veel jõudnud põhjalikult vaadata, aga põgusalt sirvisin- väga huvitavad on.

Sain ka mina lõpuks oma Käsitöö ajakirja täna kätte. Postiljon väidab, et tema on mulle pannud, aga mina väidan, et mina pole saanud. Lõpuks saadeti mulle siis uus ajakiri. Ei tea kes selle endale sai, varem pole nagu midagi kaduma läinud. Õhtul on nüüd siis mida lugeda.

Aga eile tegin endale sussid. Talvel külma ilmaga läheb põrand üsna jahedaks ja siis hea midagi villast otsa tõmmata. Võib muidugi sokke ka kanda, aga miks mitte vahelduseks susse teha. Need saab ka kiiremini valmis (ühe õhtu töö). Tegelikult tuli mul praegu just idee, et neid võib ju vabalt jõuluvana kingikotti libistada (teha nt jõuluvärvides- rohelise ja punasega).
Tegemine ju imelihtne! Kõik kindlasti oskavad, aga panen igaks juhuks õpetuse ka, kuna pole siin isetegijas seda kellegil näinud.

Sussid siis ise sellised:





Tuleb siis teha 3 motiivilappi. Üks täpselt nii suur, et motiivi diagonaali pikkus ühtiks jala pikkusega (see lapp peaks olema kinnissilmustest). Sellest saab tallaalune (mida tugevam teha, seda kauem peab vastu). Siis on vaja 2 ühesuurust väikest lappi, need võiks olla mustriga. Joonise pealt vaadatuna nr 3'st saab kand ja nr 2'e alla lähevad varbad. Väikeste lappide suurus siis ca pool suurest lapist. Siis kokku õmmelda ja valmis.



Aga võib ka kududa sussid, need tegi mulle tädi:

Sallid....

Oh ma ma pole vist terve elu jooksul nii palju salle teinud, kui nüüd kahe nädalaga. Kolm tükki olid tellimus ja ülejäänud olid lihtsalt käeharjutuseks. Alustan siis nn Susa-sallist, mida paljud on siin teinud. Tahtsin ka ära proovida. Mul selliseid ilusalle polegi. Niidi sain viimane kord Humanas käies, sain 3 tokki imekena türkiis-sinist puuvillast (tokid olid ka paarisaja grammised). Üks tokk jäi veel tagavaraks.



Siis tuli tahtmine proovida volangsalli. Olen jällegi paljudel siin näinud, aga ise polnud teinud. Väga mõnus ja lihtne teha, ühe õhtu sall. Lõngad on kõik erinevad ja jällegi Humana päritolu (kahte sorti punast ja üks siidine valge). Lõngad olid küll jube täpselt arvestatud, järgi ei jäänud midagi (hoidsin kogu aeg hinge kinni, et puudu ei tuleks).
Panen siia ka ühe lingi, sellele sallile on isegi blogi pühendatud: Curly Whirlies (sealt leiab neid ikka sada erinevat).



Siis tegin lapsele ühe värvikama salli, lõngaks Katia Diiva:



Siin on siis ülejäänud sallid, neist pole eriti midagi rääkida, väga tavalised. Lõng on Novita Maxi.





Käisin eile korra Viljandis ja oli täpselt nii palju aega, et korra paarist poest läbi astuda. Käisin kahes kaltsukas, kust ma ikka olen lõnga saanud, aga sel korral polnud sealt midagi võtta. Astusin igaks juhuks kaubamajast ka läbi, seal oli väga hea valik Steinbach Wolle Rübenzahl'i. Siin Pärnus on ainult max 5-6 tooni. Seal oli selliseid värve mida ma ei teadnudki sellel lõngasordil olevat. Võtsin väga ilusat tumepunast, aga oleks tahtnud teisigi. Olen seda lõnga väga palju kasutanud. Igal juhul teinekord tean kust otsida.

Käisin pühapäeval jälle Riias. Külastasime kõiki kolme suurimat shopingu keskust, aga ainult ühes neist (Alfas) oli ka väike lõngapood. Ühes teises oli ka mingi väga väike kangapood, kus müüdi väheke lõnga. Aga valik oli nagu ta oli. Moepärast ikka 2 tokki ühte Türgi pärotolu lõnga võtsin. Kuidas sa ikka tühjade kätega tagasi tuled See suur ja õige lõngapood on kahjuks pühapäeviti kinni Kioskist võtsin ka uue Rokdarbu Vacelite, seekord siis mütside-sallide-kinnaste-sokkide eri.



Ise olen vahepeal teinud mitu salli, ühe kudunud ja paar tükki heegeldanud salomoni sõlmega. Pilte ei hakkagi näitama. Sain veel tellimuse 4 täpselt ühesuguse salli kudumiseks ja pusin nüüd neid. Ah-jaa, veel ühe vesti tegin endale. Seekord heegeldasin, eelmisel korral Riiast ostetud Katia Nepalist. Kuna meil on talvel elamine suht jahe, siis on see üks ütlemata praktiline riideese. Imelik et neid varem pole pähe tulnud meisterdada. Kirju tuli ta tõesti, aga ühevärvilise pluusi juurde sobib hästi. Seda lõnga polegi vist kahte ühesugust tokki. Heegelnõel oli nr.6
Üritan halli sügis-talve rohkem värve tuua

Tegin Nellyle uue vesti, soojema ja tumedama. See ehk ei määrdu nii kiiresti.





Endale proovisin boolerot teha. Olen ammu mõelnud, aga pole lihtsalt kätte võtnud. Selja ja varruka osa ning roos on tehtud puuvillasest läikivast niidist, alumine osa külge tehtud tavalisest valgest puuvillasest (läikivat oli mul ainult 2 tokki s.o. 100 gr). Roos on hetkel kinni haaknõelaga, aga muidugi peab sinna mingi konkreetse klambri muretesema.





Tegemine on väga lihtne. Tuleb teha selline pikk salli moodi lapp (laiusega 23-25 cm ja pikkus ca 100). Siis heegelda alumisest äärest kaheltpoolt kokku, nendest tulevad varrukad (allpool joonis ka, mul olid ainult omad mõõdud). Varruka mustriks kasutasin seda:


Ja siis hakkad külge heegeldama tüüpilist teokarbimustrit: Lisaks võib heegeldada ka varrukad pikemaks, mina ei teinud.

Pühapäeval oli meil siis järjekordne Pärnu isetegijate kohtumine (saab juba traditsiooniks nimetada vist). Anniki lunis pilte... Mina küll eriti ei teinud, Nyyl vast parem valik ette näidata. Aga panen paar tükki siia samma blogisse.
Mina sain ka ühe kaardi valmis, aga selle kohta võiks öelda, et näeb välja nagu lasteaialapse tehtud. Sai lihtsalt erinevaid tehnikaid proovitud. Susal olid vägevad ajakirjad kaasas, neid sai põhiliselt sirvitud. Anniki isegi kudus midagi salapärast

Kaartide meisterdamine:


Tip-Täp lastega:


Nyy ja Susa ning järgmisel Anniki varrastega:


Kakuke ja Anneli:

Minu esimesed...

Sain valmis oma esimese kootud vesti (seni olin teinud ühe heegeldatud lapsele). Lisaks proovisin esimest korda elus palmikut kududa. Polnud lihtsalt varem tuju olnud. Olin alles hiljuti veel arvamusel et palmikud on ajast ja arust. Alles nüüd olen vaatama hakanud, et väikses koguses on nad täitsa omal kohal. Nendega ei saa lihtsalt liiale minna, palmikuid täis topitud kampsunit mina nt selga ei paneks. Aga see on minu arvamus.
Kardan ainult et see vest võib ruttu välja venida, oleks pidanud ehk tihedamalt tegema. Tegin varrastega nr 5 ja suht pehmelt. Soonik on 1+1. Tegelikult oli mul algselt idee teha kaelaauku ka soonik, aga ei saanud sellega hakkama. Ei hakanud pikalt pusima ka, heegeldasin lihtsalt ääre üle.



Seljas: (juhuslikult oli mul kapis pruun särk täpselt sama värvi triibuga)


Siis tegin omale ühe huvitava salli. Lõngaks Katia Nepal, näeb välja nagu oleks vanutatud (selline vatine), aga väga pehme. Mulle hullult meeldivad need värvide üleminekud. Vardad nr 8. Pikkuseks tuli 170 cm, tegin täpselt nii palju kui ühest tokist sai. Teine tokk jäi veel varuks, äkki tuleb veel mõni hea idee.



Ja emale tegin ka mütsi. Tahtis et sobiks nii punase kui sinise jopega (paras väljakutse), aga õnneks oli just selline lõng olemas. Novita Isoveli Colori'l on just selline, kus nii sinine kui punane ja ka muud värvid reas.



Valmis sain ka oma päkapikuprojekti, et mitte viimasel hetkel ärgata. Nüüd pean ka lapsele ühe vesti veel tegema, tumedamat värvi. Meie valge vest läheb ikka väga ruttu mustaks

Mulle hakkas mu eelmise postituse lõng niiväga meeldima, et tegin sellest endale ka salli ja mütsi komplekti. Sall sai ilma narmasteta 140 cm pikk ja tehtud nii et alul kudusin 2+2 soonikut ja pärast heegeldasin sambad äärde. Müts on täitsa tavaline.



Poolikuid töid on ka palju, aga üks näide on siin (samuti sellest lõngast ):