Helme käsitööringiga oli meil 3.-5.detsembril käsitöönäitus. Laupäeva hommikul näitust üles pannes tõdesme ka ise rõõmsalt üllatudes, kui palju oleme selle aastaga teinud- enamus esemeid olid valminud viimase aasta jooksul. Väike reportaaž meie töödest, mis olid eksponeeritud kolmes toas. Meie mõnusas seltskonnas on õpetaja Laine, Aime, Heili, Pärja, Helju, Asti ja mina, Eve(mari). Anni käis kevadel agaralt, aga sügisel jäi ta haigeks ja on meiega koos saanud olla vähe. Head paranemist Sulle, kullake. Laine, meie juht ja hea õpetaja, on super-käsitöömeister. Tema oli ka ajakirja Käsitöö põllekonkursi võitja. Mitteametlik liige on ka minu vanem tütar Linda, kes juba mitmendat aastat on meie näitusel kaasa löönud oma ehetevalikuga.

Karbid, mänguasjad, pajalapid...


Rahvuslikud kotid.


Vaade kõige suuremasse saali.


Kuna oleme alati ka oma käsitööd müünud, siis sel korral otsustasime teha ka sellise laua, kus iga ese maksab ühe euro- see laud tühjenes väga usinasti.


Minul on eriliselt hea meel selle üle, et oleme koos Astiga meie käsitööringi liikmed õpetanud armastama savi. Väike valik keraamikat: küünlaalused, seebihoidjad, kruusid, leivataldrikud, soola-suhkrutoosid, vaasid, nööbid...


Selle sügise üks teemadest: erinevate lõigete, tehnikate ja materjalidega kohvikannusoojendajad.


Köitmine on samuti meil pidevalt tegemisel olnud. Seda õppisime Lainega mõned aastad tagasi Vikikese käe all Valgas Eria käsitööpoes ja mina käisin kevadel köitmiskonkursi ajal ka lisateadmisi omandamas Pärnus, ikka Vikikese õpetuse järgi. Aitäh, Sulle, Vikike!


Väike valik Linda ehetest.


Avamine on meil alati ka olnud koos külaliste, lillede ning Laine poolt väikese ülevaatega aasta jooksul tehtust. Minu hooleks jäi öelda tänusõnad õpetajale. Sel korral otsustasin, et laulan a capella jõulust ja lumest rääkiva laulu "Taas talv on tulnud", mille autoriks on Valgast pärit armastatud helilooja Piret Rips.

Laine on meile alati teinud väikesed kingitused. Seekord olid väikesed meepurgid, mis olid kaunistatud klaasivärvidega ja kaanel oli väike tikitud mütsike, mida saab kasutada linikuna, meile armsa Helme motiiviga. Mesiniku tütrena oli minule tehtud erand: minu purgikeses oli Laine keedetud imehea vaarikamoos.




Kohe tuleb minu muusikaline sõnavõtt. No iga päev saan esinemist harjutada, aga väikese häälevärina tegin ikka...


Lilled õpetajale ja head soovid oma armsatele nobenäppudele. Aitäh, teiega on tore koos olla!


Meeldiv on see, et meie tegemisi käivad juba aastaid vaatamas sõbrad Otepäält, Kärstnast, Mustlast, Viljandist ja muidugi oma kodukandist; iga kord on leidnud aega läbiastumiseks ja heaks sõnaks ka vallavanem Tarmo, kes sel korral tuli koos Valgamaalase ajakirjanikuga. Lähiajal saab meie tegemistest lehest ka lugeda. Uute kohtumisteni!