Õmblemine, kaardid ... kõik uus on põnev.

Minu väike jõulurõõm Sunrayle: pisike jõuluingel, mida ma eelmisest aastast siiani olen päris palju ära kinkinud, aga neid jätkub ka sel aastal minu jõulukuuske ehtima, sest vahepeal meisterdan neid ka juurde. Veel oli pakis miniatuurne vahaküünal. Mesiniku tütrena saab vahest ikka isa käest vahalehe ribasid nuiatud. Tegin juurde ka 9 väikest pokaalisõrmust (9- hea maagiline number) ning natuke magusat ja kaardike, formaadilt tillem kui muidu. Paki tegin paksust kartongist ning kaunistasin lumehelvestega.

Nagu ikka, siis alguses olid hoopis teised plaanid. Enne, kui sain teada, kellele paki teen, olin täiseti kindel, et seekord ma koon midagi ja täiendan siis. Peale loosimist teadsin aga, et kudumisest ei tule midagi, sest Sunray teeb ise väga palju kudumistööd. Lapitöö jäi ka ainult mõtteks, siis otsustasingi, et teen hoopis jõuluingli.
Tore oli muidugi ka see, et puhtjuhuslikult kohtusin nädal tagasi oma pakisaajaga bussis. Siis mõtlesin küll, et näe, oleks paki taibanud kaasa võtta, oleks saanud üllatuse teha. Samas aga pelgasin ka, et kui Sunray peaks küsima, kellele paki teen, kas ma oskan usutavalt luisata.