Tuleb pikk postitus, milles on seda ja teist.

Võtan eelmise nädala kokku. Meie väike linn elas viimase nädala linnapäevade ja Tõrva Loitsu ettevalmistamise tähe all. Kui varem olen olnud isetegevuslaste hulgas, siis sel korral olin pealtvaataja. Natuke olin valmimise protsessiga ka kursis, sest suhtlesin oma koorikaaslaste ja dirigendiga. Värskeid uudiseid prooviplatsilt tõi ka Linda. Tore oli vaadata seda, et nii mõnigi koht linnas korrastati nagu ikka külaliste saabumise puhul.

Eelmise laupäeva, 3. augusti õhtul võtsin ette ühe tellimustöö, mille idee sündis lihtsalt jutuajamise käigus. Läksin vanema õe juurde tema tütre sünnipäeva tähistama ning tuli juttu muhu tikandist. Õel ikka kindel plaan seda kunagi õppida. Nädala varem oli ta aga kaltsukast ostnud 1 euro eest linase seeliku ja tahtis sellele muhu tikandit. Natuke arutlemist ja jäime viljapeade ning rukkilillede juurde... ja ta tahtis seda saada reede õhtuks. Ette rutates ütlen, et ta sai seeliku reede õhtul kätte ja pani laupäeval laadale selga ka, aga pilt jäi mul tegemata, sellest teen eraldi postituse. Leppisime ka kokku, et tikin hiljem juurde.

Kunagi ammu, vist märtsi lõpus või aprilli alguses võtsin tellimuse peale ette ühe bolero heegeldamise varem ostetu järgi. Aega anti mulle minu olukorda arvestades piisavalt. Motiive heegeldasin kevadel vahetundide ajal. Kokku heegeldasin ka. Siis tuli juunikuu ja kõik jäi seisma. Nüüd mõtlesin juba mõnda aega, et peaks selle pooliku asja lõpuni tegema. Teisipäeva hommikul helistas mulle koori dirigent Maie, et kas saaksin talle tuua selle näidisbolero. Ta isegi ei küsinud, et kas jõuaksin tema jaki valmis. Pakkusin talle paar tundi hiljem ise, et ma teen selle bolero lõpuni. Valmis sain.

Lõng: nelja värvi Drops Safran, 100% Egyptian Cotton; heegelnõel 2,0. Lõng ostetud Liann Lõngadest. Kuna sooviks oli etteantud näidise sama suur koopia, aga lõng oli veidi jämedam, harutasin lõnga pooleks;lilla lausa kolmeks. See oli tüütu ja pikendas oluliselt töö valmimise kiirust, kuid tulemuseks oli täpselt õiges suuruses töö. Ees on kinnituseks näpunöör.







Kolmapäeval ootasin katsikulisi ning tegin võileivatordi tuunikala ja singivõidega. Küll on praegu hea aeg, kui kõike värsket on kasvuhoonest võtta. Magusa tõid naabrinaised kaasa, mis maitses imehea.



Reedel tegime Martaga tiiru linnas ja keskväljakule oli puudest laotud selline vahva tõrvaahii, mis on ühtlasi ka Tõrva linna sümbol.





Õhtul käisime linnapäevade avamisel ka.



Laupäev oli laadapäev. Vot sellseltl, nagu seekord mina laadal osalenud ei ole. Tiiu pani mu laadale kirja. Nimekirjas olin mina, laadaasjad olid Linda tehtud, transportis Krista ning leti taga oli hoopis Tiiu tütar Agne. See aga ei olegi oluline, kes müüb, oluline on, et olime oma asjadega väljas.

Linda oli päeval laulmas ning esimene kontsert oli neil lõuna ajal Õhne jõe kaldal koos ansambliga Risk. Kes siis ei tea seda vahvat ansamblit Perepeo saatest: Roosi, Imbi, Saidi ja Kalli- kõik muusikaõpetajad-dirigendid. Linda on tagumises reas keskel, prillidega, vaevu paistab välja.



Siin aga juba Joosepiga poseerimas.



Marta tegi laadaostu.



Peale laata tuli Tiiu Agnega meie Joosepile katsikule. Tegin eelmisel õhtul aga jälle võileivatordi ning maisutamiseks koduse munakoogi martsipanikatte ja vahukoore-kohupiima kreemiga. Marta tegi martsipanist lilled ja sel ajal, kui mina söötsin Joosepit, kaunistas tema tordi ära ka.







Õhtul saatsin Marta loitsule ning imbusin ise ka vaikselt teiste hulka. Kontsert oli oma müstilise paigaga võimas. Linda on laulmas siinpoolsel lavaküljel kolmandal korrusel. Tuli ja vesi on eestlasi ajast aega võlunud ja tore, et korraldajad oskasid selle vee ja valgusega müstiliseks muuta.

Kohalikud floristid kaunistasid kontserdipaiga.


Õhtuhämaruses ei ole pildid nii head, aga midagi ikka.





Pühapäeva lõuna ajal saime vaadata Riiska järvel sellist trikitamist. Äge oli vaadata, kui mees vee ja mootori jõul muudkui kerkis ja kerkis...



... ning siis jälle sukeldus.



Pühapäeva õhtu lõppes väikese köitetööga. Telliti üks imelihtne ja kiire album, mis läks sünnipäevaks 12aastaseks saavale neiule. Tegin juurde samasuguse kinkekoti. Kattematerjaliks liiliatega veidi sädelev tapeet, sees 20 akvarellipaberi lehte.





Meie väikelinn elab jällegi oma tavapäraste elu. Uute loitsudeni!