Minu oktoobrikuised tegemised.
1. oktoobril sain järjekordselt vanatädiks. Pisikesele ilmakodanikule tegin ühed papud ootamise ajal ja teised, kui Rico oli juba sündinud.



Minult telliti ühele ilmakodanikule väike lapitekk. Mõõdud said 90x90cm. Peal lõbusate piltidega puuvillased kangad, vahel mahuline vatiin. Sooviti, et oleks ka lapse nimi ning vastse õnneliku vanaisa nimi, kelle poolt tekk kingituseks läks. Nime aplitseerisin õmblusmasinaga.







Kevadel lõpetasime oma käsitööhooaja Loodi savikojas ning seal sügisel ka alustasime. Kevadised tööd omale glasuuri peale. Minu treitud suhkrutoos ja koorekann. Loodi savikoja naised on ikka uskumatult vahvad ja tublid. Sinna võib igal ajal sisse astuda ning meelepärast keraamikat kaasa osta või soovi korral ise meisterdada. Kohapealsed meistrid ei ole õpetuse, lahkuse ja kodusoojusega kitsid.




Kui me neile kevadel külla läksime, siis mõtlesime, et mida kinkida. Otsustasime, et teeme neile seinakella, et ehk neil savist kella veel ei ole. Tegin lõuendile lihtsa kella, kuhu joonistasin meile armsad mulgi motiivid. Hea meele oli, et neil seinakella veel ei olnudki. Kui kella üle andsin, mõtlesin, et mida siis käsitöömeistritele ikka soovida, alati on ju aega napilt, et kingime neile siis aega. Pilt lisandub hiljem.