Valged villakad lambavillasest lõngast 8/2, varras 2,0; vardal 10 silmust. Muster: Ingrid Uus "Noppeid Kihnu näputööst".



Natuke teistmoodi tegemisi ka. Neid koduseid munakooke on nüüd mõned tehtud, aga pritstehnika tahab veel kõvasti harjutamist. Õed tulid külla ja tegin lihtsalt niisama maisutamiseks ühe tordi, kaalu 2,9 kilo. Jätkus kohapeal söömiseks, jätkus kaasapakkimiseks, jätkus veel külmkappigi.

Vahel on sügavkülmutatud õunamoos, vahukoore-kohupiimakreem ja sügavkülma mustikad. Peal on valge martsipan, partsipanist lilled ning see värviline osa on marmoriseerimise katsetamine. Vigadest õpitakse- martsipani tükk oleks võinud olla suurem ja värve vähem, sest kokkusurumisel hakkas värv kohe välja tulema.

Kuna kanad sulivad, siis seekord ostsin munad poest. Vahtu lähevad hästi , aga see ilus koduste munade kollane värv jääb saamata. Kreemiroosid on pritsitud tüllega 2D.

Mis kõige peamine- tort maitses imehästi. Õde Helen, kullake! Sind täna koos teiste õdedega maisutamas ei olnud, aga palju õnne sulle sünnipäevaks!

Täna käisin tegemas teist koolitust Tõrva kunstistuudio naiste käsitööringile. Kuigi olen praegu tiba väsinud, oli mul väga hea meel, et mind kutsuti ja need kaks tundi möödusid imekiiresti. Piltide lisamine võttis aega, aga siin nad nüüd on.

Tööhoos.





Mõned valmistööd.



Galina oli igati tubli, sest tema tuli teisele koolituspäevale juba kavandiga ja kindla teadmisega, mida ta teha tahab.



Hommikul tuli mul mõte, et tahan ka ise midagi osalejatele kinkida. Mõnda aega olen vaadanud armsaid šokolaadi kinkimise kaarte ning otsustasingi välkkiirelt, et teen igale osalejale sellise väikese kaardikese, kuhu mahub sisse natuke maiustamist. Kingitus ja valmistöö uurimiseks-õppimiseks korraga. Natuke googeldamist ja ega see keeruline ei olnudki- sain ka ise ühe uue võtte juurd. Ühest A4 akvarellipaberi lehest sai 4 kaarti. Aeg muudkui läks ja korraga oli juba kiire, et kas ikka jõuan valmis. Võtsin ette kolm lehte, et teen 12 kaarti. Kuigi eelmisel korral oli osalejaid vähem, mõtlesin, et teen mõne kaardi rohkem. ostsin 10 šokolaadi ja kui kohale läksin, selgus, et mõned osalised on veel juurde tulnud ning mul kuluvad täpselt ära kõik kaardid. Maiustust oli aga vähem. Ei jäänud muud üle, kui paluda oma armast kaasat Jaani, et ta teeks väikese poetiiru ning tütar Linda andis kodust kaasa sinna jäetud kaks kaardikest ja hea oli igale midagi pihku pista. Seda enam oli hea tunne, et ka mind peeti väikese tänukingitusega meeles. Igati mõnus õhtupoolik oli, aitäh teile, nobenäpud!







Pere oli ka väga tubli- igaüks andis oma osa Joosepi hoidmisel.

Napikas!
Peaaegu magasin maha oma blogi 5. sünnipäeva.
Pildimaterjali tuleb hiljem.

No see hiljem on ikka nii palju hiljem, et... aga parem siiski hiljem.

See tort jäi blogi sünnipäevaks küll söömata, kuid see on esimene, mille tegin raha eest. Kuna mulle anti vabad käed, siis tegin analoogse, mida olen ka varem teinud: biskviit, keskel mustsõstra toormoos, peal ja vahel kohupiima-vahukoorekreem, martsipani kate ja lilled, kaalu sai 1,7 kilo. Õppida on selles vallas veel kõvasti, aga eks ma harjutan, kui võimaluse saan.



Aeg läheb ruttu. Nii tähistasime Joosepi kolmandat väikest sünnipäeva. Kringliga oli nii, et see oli viimane tükk, mille sain pildistamise ajaks päästa.



Marta puhus küünlad ja mõtles soovi.