Minu soktoober on lõpetatud: Raasiku üleminekuga lõng, vardad nr 2, muster pärit lätikeelsest käsitööajakirjast Sieviete. Muster on isetegijate blogides varemgi figureerinud ja tõenäoliselt on seda ka mõnes teises ajakirjas avaldatud. Sokid omaniku jalas.

Leidsin 12. augusti 2010 Maalehe Targu Talitast Lia Harju- Veijoneni pakutud lihtsa seebi tegemise retsepti, kus alusmaterjaliks on kasutatud lasteseepi. Algajatele ohutu, sest ei ole vaja mässata seebikiviga ning seep on kohe peale tardumist kasutamiskõlbulik. Tundus põnev ja tegin proovi ka.

Materjal:
3-liitrine pott,
6 lasteseepi, mis tuleb riivida jämeda riiviga,
6-8 spl õli (viinamarjaseemne, pähkil-, takja-, rapsi-, päevalilleõli),
3-4 spl suhkrut
500 ml vett
200 ml haput mahla (apelsini- või õunamahla)

Töökäik:
vesi ja mahl potti ning kuumuta,
segades lisa seebihelbed ja õli,
kui seebimass on lahustunud, lisa suhkur,
hoia nõrgal kuumusel kuni mass pakseneb,
jahuta veidi ja pane vormi.

Mina kasutasin päevalilleõli, õunamahla ning suhkru asendasin meega. Lisasin veidi ka aroomiõli, et oleks natuke mõnusama lõhnaga. Peseb hästi, vahutab parasjagu. Mesi teeb naha mõnusalt pehmeks.

Minu katsetused siin. Vormidena kasutasin Actimeli jogurtitopse ning sellest kogusest tuli 14 seepi.


Esmalt tuleb lasteseebid riivida jämedal riivil.


Seejärel kõik kokku segada ja kuumutada.

Eile, 16. oktoobril, tähistas meie memmede rahavatantsurühm Nurmenukk on 10. sünnipäeva. Selle üritusega seoses olin sõbranna Kariniga enda peale võtnud tõsise vastutuse- teha terve õhtu tantsumuusika. Oleme Kariniga varemgi koos laulnud küll kooris, laulukaare all, kirikutes, niisama oma lõbuks, karaokelavadel, aga sellise vastutusega üritus oli meil esmakordne.

Pikka aega oleme heietanud, et peaks tegema tantsumuusikat. Eelmisel kevadel ostsin digiklaveri, mis on super-lahe asi ja sel kevadel väikese võmenduse- no ja nüüd ei saanud me asja enam edasi lükata. Hea on alustada oma koduselt lavalt. Meile meeldis ja memmedele ka meeldis. Olime tulemusega väga rahul, sest see, mida tegime, tegime me tõesti hingega. Suured tänud siinkohal Harryle, Margusele ja Arnele, kes aitasid meid omatehtud laulupõhjade ning toetavate sõnadega.

Kuna olen ka käsitööringi juhendaja, siis memmede kingitused tegime koos Astiga. Aitäh sulle, Asti, et olid kaasa aitamas!

Memmesid, kes praegu aktiivselt tantsivad on koos juhendajaga 14. Küünalde tegemise jagasin Astiga. Minu 9 küünalt siin, ühispilt lisandub hiljem. Siin on küünlad veel ilma nimedeta.



















Kogu kingitus pakitud ja nimed peal.

Minu mälupulgal on hea komme kogu aeg kusagile kaduda- et seda enam ei juhtuks, tegin mälupulgale 7-kant paela.


Kui kellegil tekib tahtmine seda paela katsetada, siis väike õpetus ka etappide kaupa. Suvel õpetasin seda õelastele, kes tegid omale käepaelad.

Esmalt on vaja umbes 12cm läbimõõduga papitükki, millel tuleb nurgad ära lõigata. Keskele tee auk ja igale küljele lõika 1cm pikkune lõige risti küljega.


Seejärel vali meeldivad villased lõngad, neid peab olema 7. Käepaela jaoks on lõngade pikkus 50-60cm. Pane lõngad keskel olevast august läbi ja jaota lõngad igasse pilusse, üks jääb tühjaks.


Nüüd hakkan tõstma lõngu nii, et vabast pilust päripäeva liikudes jääb kaks lõnga vahele ning kolmanda tõstan vabasse pilusse. Iga lõnga paika panemise järel tuleb paela altpoolt veidi edasi sikutada.




Töö järkub seni, kuni lõngad on otsas või pael on soovitud pikkusega. Head katsetamist!

Blogi sünnipäev peetud ja aeg on öelda, kes saab sünnipäevakingituse. Fotoreportaaž loosimisest.
Osalejaid oli 23.


Kõik nimed ootamas loosirattasse jõudmist.


Mitu korda pidin üle lugema, sest need 10 väikest näppu tahtsid ju ka loosimise protsessi juures aidada.


Esimest korda fortuunaks. Siseministeeriumi kontrolli asendasin mina koos fotosilmaga.


Tõehetk. Pean tunnistama, et minul võttis ka kerge võbina sisse, põnev ju, kelle nimi sealt tuleb.


Tema juba teab. "Aga ma ei oska ju lugeda!"


Nüüd jätkus tore kemplemine, sest Marta arvas, et vahva on emmega peitust mängida ja ta pistis selle sildi küll selja taha, küll pihku... ja ma ei saanud midagi teha. Kõva häält ka ei saanud teha, sest mul on juba teist päeva hääl nii ära, et mitte pikusugi ei tule. Enne neljapäeva ei tohi häält kasutada, sosistan ainult ja kujutage ette, et pilt on, häält ei ole ning eks sa katsu sosistades ennast kõvasti väljandada... ja laupäeval on vaja laulda...

Midagi nagu paistab juba...


Palju õnne, Mukisipsik! Võta minuga privas ühendust!



Nüüd lähen lõpetan ära kingitused, mis lähevad järgmisel laupäeval rahvatantsumemmedele sünnipäevaks. Kas ma hääle ka selleks ajaks korda saan, on iseasi. Võtsime sõbranna Kariniga selleks päevaks endale suure vastutuse. Olin igasuguste võimalike apsudega arvestanud, aga et mul häält ei ole, see ajab praegu kergelt paanikasse.

Minu blogil on täna 2. sünnipäev.
Selleks puhuks näitan üht tööd, mis valmis juba ammu, aga no ei saanud aega siin esitleda- siis, kui oli aega, siis ei võinud, ja nüüd, kus juba ammu oleks võinud, ei ole aega. Tuleb pikk postitus piltide ja jutuga. Minu teki valmimise looga.

Et kõik ilusti ära rääkida, siis alustan algusest. Kevadel, kui kuulutati välja Suur Isetegijate lapitekikonkurss, olin kohe kindel, et ma osalen. Mida ma teen, siis veel ei teadnud, sest aega oli ju oi-oi kui palju. Mai alguses otsisin viieseks saavale õetütrele sünnipäevakingitust. Otsisin mingit mängu, mis oleks arendav, aga need, mida nägin, tundusid mulle liiga kallid. Sealt tuli idee, et teha lauamäng, mille ka foorumis koos tegemiseks välja pakkusin. Idee käima ei läinud, aga minu mõte hakkas selles suunas tööle- ma tahan teha lapitekilauamängu, põrandamängu, millel oleks ka teine funktsioon- piknikutekk. Olin kindel, et teen selle teki linasest riidest.

Juuli keskel olin Pärnus suvekursustel ja siis ostsin linast riiet Abakhanist ja ühest armsast käsitööpoest. Palju linast riiet. Minu suureks heameeleks oli sel nädalal linasele kangale soodushind ja olin õnnelik, nagu kalamees, kes püüab oma esimese kala... kuigi siis ma veel ei teadnud, et just kalad on ühed motiivid minu tulevase teki peal. Peas ringlesid mõtted lapsepõlveaegsetest lauamängudest Reis ümber maailma ja kahes variandis Tsirkus ning veel mingi sinise põhja peal talvine lauamäng.

27. juuli
Olime käsitööringi memmedega Aime sünnipäeval ja seal siis ütlesin ka, et ma registreerusin, riie on ostetud ja hakkan lauamängu-teemalist tekki tegema. Rääkisin ka, mis mõtted mul on ning sain väga palju vahvaid ideid, mida võiks kasutada. Käsitööringi juhendaja Laine kutsus mu veel enda poole, et sirvida vanu lasteraamatuid, millest inspiratsiooni ammutada. Sealt tulid peamised mõtted: vesiroosid, need lustakad kalad, linnupesa... ja ohtralt liblikaid.
Sama päeva õhtul arvestasin, et tuleb 100 ruutu küljega 20x20cm ning lõin kangalõikuri mõnuga kangasse.



28. juuli
Õhtul raporteerisin emale ja Lainele, et tükid on välja lõigatud ja ääristatud. Õmblemine käis peamiselt nii, et Marta istus mul süles ja kontrollis, kuidas masin töötab.



Linasele kangale ostsin lisaks ka viis meetrit värvilisi linaseid pitse, millega tahtsin natuke lusti ja särtsu juurde lisada.
Suur kiusatus oli kohe hakata ka motiive paigutama. Esimestena valmisid paari päevaga vesiroosid, millest ühe tegin organzat kasutades ka veidi ruumilise ilmega. Vesiroosi õielehed lõikasin vaba käega, paigutasin lauale ning siis hakkasin aplitseerima. Maximast ostsin värviliste niitide komplekti, millega oli hea teppida ning motiividele värvi anda. Terve tekk valmis nii, et ma ei traageldanud ühtegi detaili ning raamatutest saadud pilte ei kopeerinud, vaid suurendasin silma järgi. Õmblesin mõned ruudud kokku ja läks lahti... jupid laual ja laua all, pidev tuhlamine kangajääkide kastis, sobitamine, katsetamine. Kõikidel aplikatsioonidel on ka alusriie all.

Oi, kuidas need vesiroosid mulle meeldima hakkasid. Sel hetkel hakkasin armastama linast, jäägitult...





31. juuli
Läki kalale st, et järgmistele ruutudele paigutasin kalade kujundid- sellised vallatud ja vahva energilise liikumisega, kaunistuseks soomuse-mustriline riie, millest kunagi õmblesin endale pluusi ja jupid ootasid oma aega.





1. august

Hakkasin linnupesa jaoks oksa lõikama ning jõudsin veidi ka õmblemiseni. Selleks hetkeks otsustasin, et allapoole jääb hallile seltsiks roheline, ülespoole roosa ja lilla. Vahepeal tegutsesin muidugi ka muude töödega, näiteks proovisin mummupärleid teha, mis jäidki pooleli, kuid nüüd saavad projekti käigus lõpetatud... ja mõtted liikusid jälle otsaga Pärnu poole, sest olin end kevadel registreerinud Pärnus toimuvatele portselanipäevadele.

2. august
Pakin asju ja õmblemiseni suurt ei jõuagi.

5. august
Suund on Pärnusse, sest homme hakkab tutvumine omamoodi huvitava maailmaga.

6.-8. august Pärnus portselanipäevadel.
Õhtul tulin bussiga Suurejõele vanematekoju. Oi, kuidast tormas ja välgutas terve tee kuni Vändrani... loodus on võimas. Ema juures voolu ei olnud, aga oma vesiroosid ja kalad sain küünlavalgel ikka kekkamiseks ära näidata.

9. august
Hommikul helistas vend, et tema koduõuest käis ka eelmisel õhtul torm läbi- kõik toimus silme all- põlispuud olid mööda õue maha murtud, 100 meetrit puuaeda puruks, katus läks vahetusse. Saatsin Jaani talle appi. See vaade, mis video pealt avanes, oli masendav ja kurb, kuid kokkuvõttes siiski õnnelik õnnetus, sest oli neid, kellel läks palju hullemini.

Jään mõneks päevaks ema-isa juurde ja aitan maasikad ära rohida. Ema maasikaväli sai puhtaks. Ema premeeris mind oma kangakapi külastusega, mille avarustest tuleb välja ilus nõuka-aegne kirju linane riie minu teki tagumiseks küljeks.

11. august
Võtan suuna tagasi lõuna poole, mitu õmblemise vaba päeva on vaja tasa teha.

13. august
Mässan linnupesa ja lindudega.



15. august

Viljandisse õetütre sünnipäevale. Vahepeal heegeldatud paelapits, millest arvasin, et teen numbrid, jäävad nüüd oma aega ootama. Numbrid teen ka aplitseerides ja kasutan heledat linasesegust riiet.

16-19. august

Õmblen liblikaid- katsetan, aplitseerin, kinnitan otganzast tiibu, tikin litreid... ja oma koha leiab paelapits. Nendest juppidest tulevad liblikatele kehad ja tundlad. Linda jääb mulle ühel ööl appi ja lõikab lillasid liblikaid. Ajame naistejutte. Mõnus, kui tütar on juba nii asjalik. Lillast liblikatega riidest õmblesin kunagi mehe tütrele(lilla, liblikatega) ja oma tütrele(helesinine) pulma minekuks pikad kleidid.







20. august

Mõisapäev. Terve päeva olen tegevuses: kirikusse, seebi viltimise õpituba, õhtul teater, sõbranna on perega külas ning õmblemisest ei ole juttugi.

21. august

Sõbranna teeb väikese ekskursiooni ja ma olen koos Martaga kaasas. Veedame vahva päeva.

22. august

Appike!!! Aeg tiksub kiiresti!!! Lausa armutult!!! Teen mõttes endale päevaplaani... ja nagu ikka- iga asja jaoks kulub rohkem aega... veel 8 päeva.

24. august

Ööd jäävad ühe lühemaks. Aplitseerin numbreid. Õmblen liblikaid külge. Kalender läheb armutult järgmisse päeva. Kiidan ja silitan ona õmblusmasinat.

26. august
Kodused ei lase ennast enam minu õmblusmasinamürinast häirida. Magama lähen 01.30 öösel. Tekile peab tulema vikerkaar. Midagi on nagu puudu.



27. august
Magama 02.30. Aplitseerin väikseid liblikaid. See midagi, mis oli puudu, leiab oma koha vikerkaarele ja vikerkaare suunas- lepatriinud. Ruudud peavad olema kokku õmmeldud nii, et millimeetrit ka ei ole keskkoht paigast ära. Mõned harutasin üles ka, sest riie nihkus veidi ja õmblesin uuesti.



29. august
Magama 03.00 ajal. Varsti tuleb tööle minna ja enam ei saa hommikuti kaua magada. Loen juba hirmuga tunde.


30.august
Kaks päeva veel. Tööle. Õmblema. Lauluproovid. Teki neljandikud on põrandal ja mässan aplikatsioonidega- liblikad ja numbrid vaheldumisi. Kes pakub, mitu numbrit ma aplitseerisin?

31. august
24 tundi veel. Tööle. Õmblema. Lauluproovid. 18.00- oi, hommikul oli kell 04.00 , kui lõpetasin.
Mässasin, mis ma mässasin, aga valmis sain.



1. september
Tarkusepäev. Lapsed koolis. Kui palju elevust. Lilled. Kekutan oma tekiga kolleegide ees. Ma ei ole ühelgil aastal nii väsinuna tööle läinud.
Hooaja esimene kokkusaamine käsitööringiga. Muidugi läksin sinna koos oma tekiga. Veel vaja mõelda nimi oma tekile. Memmed pakuvad, et midagi vikerkaarega. Linda pakub,et midagi lepatriinudega. Oo... ja sealt ta tuleb: "Jalutuskäik vikerkaarel". Ma ei ole tükk aega sellist rahuldusetunnet saanud, kui sellest tekist. See oli super-hea tunne ja see kestab veel.



Kes lugemisega siiamaani on jõudnud, siis väike võimalik kingitus ka. Blogi sünnipäeva eri: kui soovid osaleda sünnipäevakingi loosimises, siis anna sellest kommentaaride nurgakeses teada. Loosi läheb kingitus, mis koosneb pajalappidest, omavalmistatud šokolaadi-meeseebist, valgest heegelniidist ja kinkekotikesest. Loosimine läheb lukku 8. oktoobril 24.00

Kingitus siin