Minu oktoobrikuu pruunid. Esimene katsetus teha roosipärleid. Ei olnudki nii raske nagu alguses tundus. Karnaaks on lisanud väga arusaadava ja õpetliku pildiseeria. Kaelakee on helmetraadil, käevõrude detailid on lükitud kummile, vahele panin meevärvi klaaspärleid.

Pikka aega olin mõelnud, et tahan kella teha, aga mõtteks see jäigi. Septembri lõpus aga oli tulemas ühe mõnusa sõbranna sünnipäev ja korralikule isetegijale kohaselt valmistasin kingituse ise.

Esimest korda kasutasin õlivärve ja pean tunnistama, et need hakkasid mulle meeldima. Ainus asi, millega ma ei arvestanud, oli see, et õlivärvid kuivavad ilmatumalt kaua. Karikakrad ning numbrilaud said tehtud salvrätitehnikas. See lepatriinude variant salvräti servast tuli kuidagi ootamatult. Ise olin rahul ja sõbranna ka. Tema sai kingituse nö soojalt, sest niipea, kui ma valmis sain, oli sõit Tartu poole ja nüüd tiksub see kell oma aega Raadi mõisa lähistel sealses uues linnaosas.

Minu ogalaga juhtus see, mida kartsin: läksin poodi ja neid pärleid ei olnudki. Leti all ka ei olnud! Aga Eria lohutas, et on tulemas palju ilusat kaupa. Loodan, et minu pärleid ka tuleb. See aga muidugi ei tähenda, et ma sealt poest tühjade kätega tulin. Kaugel sellest.

Igatahes meisterdamise kraami jätkub ja nii omad kui ka teiste lapsed olen ma ka suutnud pärlipisikuga nakatada.

Septembri lõpus sai valmis üks metoodiline lapitekk. Kuna saatsin selle konkursile, siis ei või pilti siia veel üles panna. Ootan pikisilmi tulemust ja siis tutvustan blogis ka.

Täna aga mässasin eile Eria juures alustatud ogalikuga ja nagu ma teiste blogidest lugenud olen, nii juhtus ka minul: pärlid said lihtsalt otsa. Muidugi läks mõni niisama kaduma ka, sest kahekesi on ju ilu palju vahvam luua. Ja see väike tegelane ulatab juba igale poole: vups toolile ja sealt käib käbe käsi ainult korraks üle laua...

Täna sai Eria juures minu jaoks uusi pärlite põimimise nippe õppimas käidud. Kui valmis saavad, eks panen näitamiseks-vaatamiseks ka. No oli aga pusimist!
Ja oi kui mõnnad olid need marineeritud seened, mille ma hoidiste vahetamise loosimisega sain! Ma ei tea, kes oli nende autor, aga aitäh!

Olen seda foorumit kaua vaadelnud. Mõned päevad tagasi sai venna abiga blogi ka loodud. Nüüd hilisõhtul (loe: varahommikul, kell on 1.05 11.oktoobris) mõtlesin, et paneks ühe töö ka värvispektri tegemistesse.

See siin minu üks esimesi fimo-katsetusi: käevõru, kõrvarõngad ja organžapaelale kinnitatud ripats.

Selle kaardi tegin suvel ühele armsale noorpaarile. Natuke pitsi, paar valget sulge ja oligi valmis.

Siin üks pisike pildike... kui arusaam Eestimaast muutub niisuguseks, siis on aeg midagi ette võtta;-)