Minu novembrikuu tööks said mustast 100% villasest lõngast Alize randmesoojendajad, millele tikkisin halle toone kasutades motiivi Helme puusapõllelt. Tikandi all on parempidine kude, külgedel ripskude. Lõnga kulu 54 grammi, vardad nr 3 ja vardal 40 silmust. Tikkimislõngad said kunagi ostetud Annyliisilt. Nii ülemine kui ka alumine serv on üle heegeldatud kinnissilmuste ja pikoodega, et äär jääks paremini hoidma ja oleks veidi õhuline.

Paar nädalat tagasi pühapäeval tegime Martaga kunsti. See näeb harilikult välja nii, et kui mina hakkan midagi tegema, siis on tema ka kohe platsis ja tahab muidugi sama teha. Värvisime, glasuurisime. Martale andsin soolatoosi välispinna angoobiga katta. Mahapesemise ja sisepinna glasuurimise tegin ise, tema oli aga hullu õnnelik, et sai ka värvide ja pintsliga asja kallal olla.

Minu värvivahetuse pakk läks loosi tahtel Helinakesele. Kui hakkasin end üldse kirja panema, siis mõtlesin, et panen enda lemmikvärviks tumepunase, kuid siis jõuludele mõeldes otsustasin, et panen oma värviks valge. Pärast loosimistulemuse teadasaamist oli aga tore lugeda, et mul tuleb endal tumepunane värvipakk teha.

Uurisin Helinakese blogi läbi ja selgus, et seal ei ole keraamikat. Seega otsustasin, et üks ese saab olema keraamiline. Kuna savi kuivamine peale vormimist nõuab pikalt aega, siis eeltööga tuli ruttu peale hakata. Alus kuivas mul pea poolteist nädalat. Esimestel päevadel kilekotis, kott veidi avatud ja siis juba iga päev avasin kotti rohkem. Kuivamisel peab niiskus eralduma, aga see peab toimuma aeglaselt, et ese praguliseks ei kuivaks. Vormisin loomulikult alguses mitu eset, et siis saaks valida. Peale toorpõletust oli otsus tehtud, punane värv valitud. Pärast glasuurimist on ahju avamine kõige põnevam. Sealt võib alati tulla üllatusi. Igasuguseid üllatusi. Kõige ebameeldivam on muidugi see, kui tulemus ei vasta ettekujutusele. Selle tööga oli aga asi selge, et uut tööd mul siis teha ei ole võimalik. Mul läks õnneks.

Alustena meeldivad mulle sellised ebakorrapärased vormid. Savi rullisin reljeefse kanga abil ja pärast pressisin sisse pitsi, mille hiljem eemaldasin.


Juurde tegin kuivvilditud kõrvarõngad, mis said väikese arhailise tikandiga kaunistatud. Kõrvarõngaste alusest sai ühtlasi ka kaart.


Novembrikuu pimedal ajal on alati hea põletada küünlaid. Lillepoest ostetud laiast paelast sai küünlaaluseks sobiv kangas, millele liimisin PVAga fimoroosid ja mõned pärlid. Küünlaaluse kanga kinnitasin pabernööri põiminguga, et kui küünalt on juba piisavalt põletatud, siis saab ümbrise sealt eemaldada ja teisele küünlale kasutada. PVAga liimisin ka aluskanga ääred, et need hargnema ei hakkaks.


Punase ümbrise sai Geišha kommide karp, millele peale sildi kuivamist kirjutasin "Maiusta salaja". See töö oli ühtlasi ka Kaia´s Scrapbooking Fairy Tale väljakutse #49 \"Magus kingitus\".


Kogu punane värvipakk koos.

Opstigi, kuidas päevad lähevad. Käisin täna Valgas õpetamas ning tutvustamas oma maakonna käsitöö- ja kunstiõpetuse õpetajatele scrapbookingut ning selle tehnikaga kasutusel olevat toredat Mannit (hetkel seda masinat Hobby Place poes Narvas ei ole), erinevaid tehnikaid, nippe ja materjale. Päev oli imevahva ja mul oli äärmiselt hea meel, et sain jagada seda, mis mulle on praegu väga meelepärane. Natuke fotomuljeid ka.

Pärast väikest juhendamist ja materjalide tutvustamist läks töö lahti.


Aasta alguses Hobby Placest ostetud Big Shot Machine ehk minu risituna Manni oli kõigile põnev masin, mis terve kursuse aja oli täie auruga töös.





Alguses tegime südamekujulise augurauaga lilli, mille õpetus on ka Kaia´s Scrapbooking Fairy Tale lehel.


Ega see kujukeste kättesaamine nii lihtne ka ei olnud ning nõudis osavaid näppe.


Kui kujukesed välja lõigatud, sai juba oma loomingut hakata rakendama.


Parim viis õppimiseks on ka üle sõbra õla piiludes.






Mõne valmiskaardi näited ka.











Eile õhtul sain kätte oma värvivahetuse pakki, millest ühe osaga käisin täna juba ka kekkamas. Mulle tegi valge paki Smaily. Pakist leidsin imeilusa karbi, milles oli kaart ja mõnusalt pehme sall. Aitäh sulle, armas Smaily, sinu pakk oli nii armas ja mõnus ja südamlik.

Pühapäeva hommikul tuli meil Martaga hirmus tahtmine kunsti teha. Sai ette võetud mõned savinõud, millele kandsime peale angoobi või glasuuri kihi. Angoob on selline pulbervärv, mis tuleb veega lahjendada ja siis on see oma olemuselt nagu vesivärv. Kui värv on peale kantud, tuleb üleliigne värv svammiga maha pesta. Kuna värv on nii vedel, siis ta poeb savinõu igasse pisimassegi prakku, tuues savinõu pinnal oleva mustri esile. Hakkasime värvima kohe peale tõusmist ja ega siis ei olnud enam aega juukseid kammida, kui tuleb peale hirmus kihk kunsti teha.





Õhtul võtsime Pikasilla tanklast bensiini ja minu fotosilma ette jäi selline tegelane, keda oleme seal varemgi silmanud. Oli teine seal usinasti ametis õhtusöögiotsingul ning ei lasknud meist end eriti häirida. Väljas oli juba pime ja valgus kehvake, aga loomake on siiski kenasti aimatav.

Kaia Scrapbooking Fairy Tale väljakutse #47 vallatud nööbid

Materjal: akvarellipaber, scrapbookingu paber Hobby Placest, atlaspael, vana nööp ja pärlivärv kaunistuseks nööbil.