Maikuu tööks täpiline oranžides toonides mänglevalt mehine karp.

Tegin õetütar Eglele sünnipäevaks karbi, kaardi ja tordi.

Õetütar Lisandra sai 9aastaseks. Tegime koos kutsed.



Sünnipäevalapse palvel tegime kaartide meisterdamist, valmistöödest ka väike fotojäädvustus.



Minu kingitus Lisandrale peale kaartide õpitoa.



Karbi mõõdud 21x14x7cm. Karpi poetasin veidi tüdrukute nänni ka.

Õnnitluskaart juubeliks armsale inimesele Evile.

;aterjal: akvarellipaber, disainpaberid, fimoroosid, Lendliisist kunstroosid, pärlid, eesti sendid, Manni ja äärelõikuritega lõigatud detailid. Kaart on kolmepoolne mõõtudega 10x21 cm.

Võin TKV Isetegijate lapsed rõõmsaks lõppenuks lugeda. Igati vahva projekt ja tore oli kaks vahvat tüdrukutirtsu rõõmsaks teha. Lähen oma mõtetes projekti väljakuulutamise juurde tagasi. Käisin ikka piilumas ja otsustasin, et enne ennast kirja ei pane, kui ideed on olemas... ja tee või tina, aga ideedega oli olemine napp. Tüdrukutega ei olnud nagu viga, aga mõtlesin, et kui peaksin poistele tegema, milles oli täiesti veendunud, et saan kaks poissi, siis mõtlesingi, et kui idee paigas, siis panen kirja. Paningi, viimasel minutil. Kui postkastist loosimise tulemust nägin oli aga hoopis kaks vahvat tüdrukut. Kuna tüdrukud mõlemad juba sellises neiu-eas, siis otsustasin, et teen pakid sarnased.

Hiiremamma 12aastasele Lisethele sai roosades toonides romantilise karbi ning tema lemmiktooni sinise käevõru, veidi meisterdamise kraami, kaardi ja magusat.



Titika 8aastane Mairin sai kollastes toonides karbi roosa käevõri, veidi meisterdamsie kraami, kaardi ja magusat.



Väikesed rõõmud on väikestest asjades; kui laps on rõõmus, on ema rõõmus... ja mis võiks veel parem olla, kui vaadata ootusest ja põnevusest tulevaid emotsioone. Jagan hetki pakkide avamisest. Aitäh Ritneyle, kes tegi armsa paki Martale.





Pakis oli kott, nukk, roosa pliktsioonidega rätik, joonistamise raamat koos väikeste pliiatsitega, maius ja kaardike.



Aitäh terjekesele, kes tegi armsa paki Joosepile.





Pakis oli kott, kuhu Marta pani venna legod, suvised lapipüksid, pall, kaart ja purk porgandimehu.

Ilusat emadepäeva!

Minu selleaastased tekilapid Aasta Emale said valitud raamatust "Pitsilised koekirjad". Seda raamatut mul varem ei olnud, kuid keegi hea inimene tõi naabrinaisele, et äkki tema teeb sellega midagi. Kuna aga Heljul oli omal see raamat olemas, pakkus ta mulle. Nii võtsingi ette mustrid, mida ma varem ei olnud kudunud. Mustrite numbrid täiendan hiljem.

Lõng: naturaaltooni Jil, vardad nr3, vardal 42-45 silmust. Pildistas Linda.











Terve tänase päeva olen aga mõelnud, et esimene emadepäev ilma oma emata. Kurbus ja igatsus on hinges. Hommikul kuulasin kontserti ja süütasin küünla ja mõtlesin hetkedele, mil olime koos. Metsa alt korjasin kimbu kannikesi, ema lemmikuid meelespeade kõrval, panin vaasi ja mõtlesin oma emast. Ta ei hinnanud kunagi poest ostetud lilli, vaid ikka neid, mis olid oma käega nopitud ja toodud, olgu või niisama põlliservast haaratud õied. Eks viisime talle ju ikka poelilli ka ega me teda selles osas kuulanud, aga lemmikud olid ikka need õrnad kannikeseõied. Tänase päeva kõnedest jäi kusagilt kumama mõte, et seni, kui hoiame mälestust oma emast, elab ta meis edasi. Nii ongi.

Terve päeva on mind kummitanud ka Rein Rannapi laulu sõnad "Kas oled siis mõelnud või tundnud, mis saab, kui mind enam ei ole..." Ema tehtud asjadel on soojus ja jõud, mälestused ja vägi, mis aitavad juhtunut ühteaegu unustada ja meeles hoida.

Üks tellimustöö kaart sai ka reedel üle antud. Kaart 65seks saavale prouale.





Üht-teist on vahepeal veel meisterdatud. Mõni asi on vaja veel fotosilmaga jäädvustada.