Kolmas kampsun, mis on valminud tellimustööna. Lõng must Novita Rose ja iiri pitsi lilled Novita Princess. Kampsuni suurus L, vardad nr 5, silmuste arv esiosal 90, seljaosal 80 ja käistel 50. Lõnga kulu 257grammi.
Lindale oli kampsun küll tiba suur, kuid ajas modellina asja ära.

Mõnda aega ei ole oma käsitööd saanud siia üles panna, aga see ei tähenda, et ma midagi teinud ei ole. Terve minu õmblusnurk on pruutkleidi riidejuppe ja tülli täis. Pruut oli nädalavahetusel minu juures ja päris palju tööd sai kleidi kallal ära tehtud. Ja mulle hakkas see nädalavahetus lausa meeldima, sest ma pääsesin vahelduseks söögitegemisest (tegelikult mulle meeldib süüa teha). Pakkusingi juba mehele ja vanemale tütrele, et äkki tahate ka, et ma teile midagi õmbleksin.:)

Selle pruutkleidiga on nüüd asi nii kaugel, et teha on veel alläär, alusseelikule tülli kinnitus ning siis tuleb kõige põnevam osa- kaunistamine. Oi, kui hea tunne oli laupäevast proovi teha, et kõik klappis kenasti: kleit sai ilusti taljesse, lukk sai korralikult paika ja käiseid ei pidanud harutama. Hea tunne oli!!!

Ka soojal ajal on mõnus küünlaid kaunistada.

Minu projekti raames valminud poekott. Kasutasin labase koega puuvillast riiet, millele õmblesin sik-sak-pistega lapitöödest järgi jäänud ribad.

Täna kirjutan mitte-käsitööjuttu.
Selline väsitav, aga samas tegus päev on olnud. Varahommik hakkas sellega, et kell 2 öösel võtsime tee Tallinna poole ja viisime ämmakese lennujaama. Praeguseks hetkeks peaks ta juba läbi Kopenhageni ja Londoni olema Washingtoni lennujaama lähedal. Ta on ikka vapper vanainimene, kes võttis ette külastada oma tütre pere Ameerikas. Kui Tallinnast koju jõudsime, oli kell saanud 7. Paar tundi pikutamist ning 9.30st olin juba koolitusel, mis kestis neljani, siis kiire rõivavahetus ja suund Viljandisse Ugalasse teistkordselt "Helesinist vagunit" vaatama. No on aga naljakas tükk!!!
Nüüd aga olen niikaugel, et lähen naudin veidi eurovisiooni ja siis padjaga nõu pidama.

Tegin jälle salvrätitehnikas kaarte.
Seekord on kaardid suured, A4 formaadis paberil. See piibelehtedega kaart on juba äragi kingitud; sellest sai rahakaart, nii et lõikasin väikesed kumerused sisse, kinnitasin ja oligi rahatasku valmis, kuhu sai krabisevat sisse poetada.

Minu teine köitmistöö.
Eirasin veidi Vikikese õpetust kaanepapi kasutuamise osas (kui ei ole seda paksu käsitööpappi käepärast) ja katsetasin kaanepapi liimimist. Kasutasin kaanepapi jaoks tugevamat paberit ja liimisin neid 5 lehte teineteise peale, et proovida, kas saab piisava tugevusega kaane. Saab küll. Liimida on parem moment-liimiga, sest PVA-ga kipuvad lehed lainetama. Siis panin üheks ööpäevaks tugeva vajutuse alla ja teine õhtu jätkasin kaante katmist sametriidega. Köite tegin organžapaelga.

Ämmakesele tegin sellise roheliste torupärlitega kaelakee. Iga torupärli vahel on väike klaashelmes.

Nädal tagasi tegime viltimist. Sai proovitud nii kuiv kui ka märgvilti. Siin on töö veel täies hoos ja see soojas seebivees plötserdamine oli päris mõnus.



Mida teevad noored neiud- eks ikka südameid. Praegu on süda ühes tükis...

Pusakee punastes toonides pärlitega. Et kinnitusi oleks parem teha, siis heegeldamise algusesse ja lõppu tegin 15 ahelsilmust, keskel 30 ahelsilmust; keel on 19 rida pärleid.