Minu TK Köögitarvikud: kaks pajalappi ja kott kilekottide hoidmiseks. Majapidamisse tekib ikkagi väikseid kilekotte, mida saab korduvkasutusse panna. Selle tarvis tegingi riidelappidest koti, mis on alt ja pealt seotav, et ei peaks kilekotte kusagilt tuustima, vaid saab ühest otsast võtta ja see, mis ei sobi, teisest otsast tagasi panna.

Pikasillas oli täna tore vaba aja ja perega olemise üritus, kus kaitseliit näitas lahingute taktikalisi harjutusi- oi, kus oli suitsu ja paugutamist; kaitseliit vaaritas kogu seltskonnale sõurisuppi; keskkonnakaitse, politsei, tuukrid, päästeamet ja kaitseliit demonstreerisid Emajõel, kuidas püütakse röövpüüdjaid; lastele olid batuudid, kommijooks ja saapa viskamine; koos Tulihobu ja Aitaga pidasime väikest käsitöölaata; sai uudistada erinevate üksuste tehnikat; võidu sõideti kajakkidega; rannal mängiti rannavollet ja uskuge või mitte, kogu see lõbu oli tasuta.

Mina olin peale lõunat juba Valgas Jaani kirikus, kus 17.00st hakkas kaunis kontsert- ilus, südamlik, vahetu.

Homme 17.00 on kontsert Taagepera lossis.
Selle lillekimbu tegin kodu- ja põllulilledest oma koorijuhile, Maiele.

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi,
rinnust saati kiigub kastehein!
Ütle, kust ma rada teha tohin
igal pool on noor ja värske hein!

Ilusat jaanipäeva kõigile!!!

Kolm kaarti, mis oli suures lõpetamiste tuhinas meeles fotokale püüda.
Aluseks akvarellipaber, värviline paber, pitsid-paelad, pabernöör, kuldne marker.






Aga mina oskasin enne jaanipäeva veel kiirabisse sattuda (õigemini tegi selle õmblustöö ära perearsti õde)- kondistasin liha, sõna otsese mõttes nii hästi, et vasakule käele tehti kena õmmelus. Enda jaoks tagantjärgi naljakas oli see, et panin pildi nii kapitaalselt taskusse, et sellist tunnet ei olnud varem olnudki- korraga hakkasin toibuma, olin põrandal pikali, pereõde hoidis jalgu üleval, perearst ütles kõrval: "Hinga! Hinga!". Mul oli järsku hirmus uni, ma ei tahtnud, et mind segatakse, aga nemad seal muudkui turgutasid mind ja mina ei saanud mitte millestki aru.

Nüüd veel tipin oma viimast ülikoolitööd, mis tuleks tänase päeva viimastel või homse kuupäeva esimestel tundidel teele saata. Siis võin eduka punkti panna magistriõpingute esimesele aastale. Laupäeval on Pikasillas suur üritus koos laada ja igasugu tralliga. Laupäeval laulame koos Tõrva neidudekooriga ning kammerkoori ja kvartetiga Valgas Jaani kirikus. Pühapäeval on kontsert Taagepera lossis. Ja siis vaja veel üks laulupoiss kodust välja ajada, et 3. juulil Võrtsijärve suvemängude kava jaoks harjutada... ma kohe oskan mitte puhata.
Aga ükskord tuleb aega.... ja siis põrutan Pärnusse...

Täna näitan siin oma viimase aja tegemised- kingitused oma klassile: tüdrukutele peavõrud ja poistele siidilipsud. Tahtsin teada saada nende lemmikvärve ja mõtlesin, et lasen oma tütrel küsida, aga see tundus liialt läbinähtav. Ma ei tahtnud, et nad midagi kahtlustama hakkavad ja siis otsustasin, et küsin ise nende käest värve ja ütlen, et mul on seda oma koolitöö jaoks vaja. Esmalt küsisin ühe värvi ja siis kolm nädalat hiljem
kaks värvi lisaks ja nende värvidega hakkasin siis mängima. Kuidagi hea oli teha eset, mida teadsin, et läheb kindlale inimesele: mõtlesin sinna sisse igaühele omad soovid ja mõtted.
Peavõrude idee on heliivika blogist, aga nagu käsitööga ikka, siis ega täpselt samasugust teha ei ole võimalik ja see ei olnud ka minu eesmärk.

Eve-helesinine, roheline


Moonika- roheline, oranž


Annika- roosa, helesinine


Sigrit- roosa, heleroheline


Merilin- mereroheline, punane


Sigrit R- punane


Katrin- punane, helesinine


Siidile maalitud lipsud.

Sten- must, tumesinine


Rauno- must, punane


Tauno- roosa, helesinine


Erlend- must, helesinine



Margus- must, helesinine


Taivo


Siin kõik koos ja pakendatult ka. Pakendina kasutan seda kileümbrist, milles lipsu toorikuid müüakse.

Saatsin oma armsad üheksandikud täna teele. Näis, kuna see mulle päriselt kohale jõuab. Teadsin, et tulevad pisaratega võitlemise hetked. Arvan, et pidasin hästi vastu kuni hetkeni, mil direktor ütles, et need olid minu esimesed ja seetõttu on minu jaoks see teelesaatmine eriti raske... ja siis tulid pisarad, võitlesin, mis ma võitlesin...
Kingitused jõudsin kenasti valmis, kui välja arvata, et üleeile õmblesin lipse kokku ning magasin öö jooksul 45 minutit. Eile tegin kingikotid ka, lisasin kaardi ning oligi valmis. Alati jääb üks päev puudu
Klass kinkis mulle suure vahva pildi, kus nad olid tutipeomeeleolus- armsad, lapselikud, ulakad, uudishimulikud...

Minu armsad üheksandikud tegid täna oma esimese lõpueksami. Eile lipsas küll ETV Hommikuterevisioonist ja raadiost ELMAR, et üheksandikel on esmaspäeval esimene eksam ja see on matemaatika- ei tea, kuskohast see info küll pärines. Igatahes on suur töö neil seljataga ja palju on veel ees, kuid täna olid nad väga tublid ja nagu ikka, on eksamitel alati ka üllatajaid, nii seegi kord. Ühe tulemuse üle oli mul kohe eriliselt hea meel.

Eile hakkasin peale enda jaoks suur projektiga- teen igale oma üheksandikule midagi isiklikku lõpetamise puhul. Näidata saan seda tulemust 17.juunil, kui meil on lõpupidu, sest nii mõnigi lapsevanem on ka siin lehel agar käima.